Õpiring, nagu sõnagi viitab, on seotud õppimise ja ringi kui ühe grupi inimestega, kes käivad ühise eesmärgi nimel koos. Õppimine ei seisne vaid koolipingis istumises, see on meie elu lahutamatu osa ja toimub iga päev. Tihti me ei teadvusta, et tegeleme päevast päeva õppimisega.
Palju õpime ka koos sõprade, töökaaslaste, perega jne. Näiteid on mitmeid: õppimine võib toimuda töö juures, kodus uut toiduretsepti proovides, raamatut lugedes, sõpradega vesteldes, Intertnetis surfates, ristsõna lahendades, mälumängu televiisorist vaadates jne. Õpiringis osalemine ühendab endas võimaluse vabalt otsustada, kuidas ja miks õppida, samas viib see meid kokku teiste inimesega, kes samuti toovad õppimisprotsessi kaasa enda mõtted.
Millal Sa viimati õppisid? Mida, kuidas ja kellega? Kas Sulle meeldis selliselt õppida?
Alates 2011. aastal juhib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant projekti „Õpiring: Ise tehtud, hästi tehtud!“. Eesmärgiks on õpiringide käivitamise toetamisega üle Eesti tutvustada laiemale avalikkusele õpiringi kui head õpimeetodit täiskasvanutele, mis võimaldab selles osalejatel ise otsustada mida, kuidas ja kui kaua õppida.
Eesti Õpiringide Seltsi SEMUD liige Ere Raag on võtnud õpiringide olemuse kokku järmiselt: õpiring on enesearendajate rühm, keda ühendab huvi kindla teema vastu, selles osalejad seavad endale eesmärgi, koostavad tegevuskava ning määravad kindlaks kokkusaamiskorrad.
Õpiringid on üldjuhul ühekordsed ettevõtmised ja osalejad koonduvad vabatahtlikkuse alusel. Ideeks on õppida üksteisega ning üksteiselt, selle kaudu suurenevad teadmised ning tolerantsus, avardub silmaring ning paranevad suhtlemisoskused.
Projekti alaeesmärgiks on, et vähemalt pooled loodavatest õpiringidest toetaksid tegevusega konkreetse küla või maapiirkondade arengut. Miks mitte kasutada õpiringi loomist kui võimalust võtta käsile küla arengukava tegemine või uuendamine, töötada koos välja sobivaid teenuseid, mida saaks pakkuda külaselts, luua külale koduleht. Õpiringide loomist saab kasutada koostöö edendamiseks maapiirkondades tegutsevate vabaühenduste vahel, külakroonika alustamiseks jne. Need olid vaid mõned näited võimalustest, mida õpiringide abil realiseerida võiks.
Õpiring kui Põhjamaade täiskasvanuhariduse üks populaarsemaid meetodeid on pärit 19. sajandist, esimene õpiring loodi 1902. aastal ning selle idee autor on Oscar Olsson. Eestis hakkas õpiringide tegevus levima 1920ndatel aastatel. Esimesi süsteemikindlamaid õpiringide arendajaid oli Eduard Kubjas, kes ühtlasi seisis ka Eesti haridusliidu asutamise initsiaatorite esireas.
Projekti raames toetatakse kahekümne viie õpiringi loomist (maapiirkondades üle Eesti) tegevustoetusega. Igal õpiringil peab olema ka õpiringi juht, mis aga sugugi ei tähenda, et temal oleks suurem õigus otsustada, mida ja kuidas õpiringis tehakse. Võrdsus ning koostöö ongi ühed olulisemad märksõnad õpiringis tegutsejatele.
Õpiringi idee ja projekti laiemaks tutvustamiseks korraldatakse üle Eesti kolm infopäeva – Tartus, Tallinnas ning Pärnus, hiljem toimub õpiringide juhtide koolitus ning kogemuspäev tulemuste analüüsimiseks. Lisaks külastavad õpiringide juhid oma maakonna piires teist küla, et tutvustada oma tegemisi ning kanda edasi õpiringide ideed. Tegelikult õpime iga päev – miks mitte seda rohkem teadvustada ning anda sellele õpiringile iseloomulik vorm.
Esimene infopäev toimub 25. märtsil Tartus. Loe täpsemalt kodulehelt: www.kodukant.ee või http://opiring.edicypages.com, vajadusel võta ühendust projektijuhi Heleriin Jõesaluga (53 414 905/heleriin@kodukant.ee). Järgmine infopäev toimub 1. aprillil Tallinnas ja seejärel 8. aprillil Pärnus.
Projekti elluviimist toetab Hasartmängumaksu Nõukogu.
Heleriin Jõesalu