Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.
Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.
Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.
Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni.
Püügikeeld Peipsi ja Pihkva järvel
Kuna püügikvoodid täitusid väga kiiresti, siis keelati 1. oktoobrist Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseline kalapüük. Kaluritele see muidugi ei meeldinud, aga vaja on vaadata ka ettepoole. Kui keelata püük üksnes nende kalaliikide puhul, mille kvoot on ammendunud, siis sellel keelul tulemust pole. Paratamatult satuvad püünistesse ka keelatud liigid (praegusel juhul ahven), mis pärast tagasiheitmist valdavalt hukkuvad. Kust see järelkasv siis tuleb?
Kui aga kehtestada nii suure võrgusilmaga püügivahend, et sinna jääks ainult mõõduline ja lubatud kala, ei tasuks selliste püüniste kasutamine kaluritele ära. Nad oleksid parema teenistuse nimel “sunnitud“ reegleid rikkudes vette laskma lubatust rohkem püügivahendeid või püüdma väiksema silmasuurusega. Ja ikka oleks ohus nii kalade kui ka kalurite tulevik.
Hea sõnum on see, et nädal tagasi kaluritega kohtudes ja püügiandmeid analüüsides leiti, et Lämmijärve lõunaosas võib tänavu siiski veel jätkata püüvõrguga püüki. See on väga väikese püügivõimsusega ja suhteliselt selekteeriv püünis. Püüda võib kuni latika või koha kvoodi täitumiseni. Keskkonnaministeerium on püüvõrguga püügi avamiseks vajaliku määruse saatnud ministeeriumitele kooskõlastamiseks.
Miks kala on jäänud vähemaks?
Peamiselt mõjutavad kalade arvukust ja seega ka saake looduslikud tingimused. Viimase kümnendi mahedad talved ja suhteliselt soojad suved on kahandanud Peipsi järve kõige arvukama elaniku – Peipsi tindi – olematuks. See omakorda on muutnud järves elavate röövkalade (koha, ahven) toidulaua viletsamaks. Kui napib toitu, siis kasvavad kalad aeglasemalt ja nende suremus on suurem.
Juba pikka aega on olnud Peipsis halvas seisus rääbis, siig, luts ja tint. Märgata on latika asurkonna vaesumist. Suur röövkalade arvukus ei anna erilist paranemislootust ka tindi osas. Haugi ja särje varud on stabiilsed, kuid nende varude osatähtsus ei ole kalurite sissetulekus nii oluline.
Ja mis siin ikka pead järvepõhja peita – tõde on seegi, et kalurite seas on musta südametunnistusega mehi, kes annavad oma „panuse“ kalavarude kahanemisse. Paraku inspektorid iga pahategijat ja pahategu ei näe, vajalik oleks märksa tugevam „naabrivalve“, et aidata varusid kaitsta.
Kalurite panus kalakasvu
Tulevaste heade saakide nimel ongi kalurite ühendused ka ise tegutsema asunud. Nad on ühiselt lubanud vastu hakata nii ebaseaduslikule püügile kui ka ebaseaduslikult saadud kala kokkuostule, müümisele või töötlemisele. Selle kinnituseks sündis tänavu suvel vaba tahte leping, millele kirjutasid alla keskkonnaminister Jaanus Tamkivi, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimees Urmas Pirk ja Peipsi Kalurite Ühingu juhatuse esimees Priit Saksing.
Leping sõlmitigi eesmärgiga kaitsta ja säästlikult kasutada Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid. Kalurite esindajad lubasid selleks teha oma liikmete hulgas põhjalikku selgitustööd reeglite täitmisest ja järelevalve vajalikkusest kuni selleni välja, et nii kalurid kui ka nende esindajad annavad keskkonnainspektoritele seaduserikkumistest teada. On alust uskuda, et ühine vastutus tõestab oma tõhusust ka kalanduses.
Allikas: Keskkonnaministeerium