Breidaksi Arved,
kirätsura
Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.
Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.
Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.
Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus?
Edimäne miis, kiä kah Võromaalt peri ja mi kiilt mõist, oll’ Padari Ivari. A tuu oll’ joba inne valimiisi teedä, et Navi külä miis tulõ-i Brüsselist nii pia tagasi, olkõ helüsaak ütspuha ku suur. Padari asõmõl Riigikokko saanu Randvere Rein võro kiilt mu teedä ei kõnõlõ. Läämi edesi: neländä kotusõ pääl om Räpinält peri Klaasi Urmas. Olkõ pääle, et miis om uma elämise rohkõmb pääliina säädnü, võro kiilt mõist tä kõnõlda külh.
Õkva Klaasi Urmasõ takan viiendä kotusõ pääl om Kõva Kalvi, kiä eläs Rõugõ vallan, mõist võro kiilt häste ja ei häbendä tuud pruuki.
Mille taa nii om, et võrokõsõ ei ihna ummilõ inemiisile nii hää meelega helle anda ku võõrilõ? Ku aoluun tagasi kaia, sis om seo esiki riigli: võrokõnõ taht iks võõrit miihi ja naisi Riigikokko saata, mitte niivõrd ummi poliitikit. Toomepuu Jüri, Rüütli Arnold, Eenmaa Ivi, Lengi Heimar, Võrno Hannes, kadonu Lepiksoni Robert omma kõik saanu tan hulga helle, ummõhtõgi olõ-i näil seo kandiga ei inne ega päält valimiisi suurõmbat tegemist olnu.
Mõni arvas, et võrokõnõ ei ihna ummilõ hellü anda kadõhusõ peräst – saa jo inemine hää palga pääle. Ma tuud häste ei usu, selle et võrokõsõ omma iks ummi kah tugõnu:Padari Ivarit, Kama Kaidot.
Ma arva, et põhjuisi, mille võõril inemiisil vanal Võromaal valimiisil parõmbalõ lätt ku ummil, om vähämbält kats. Pall’o võiva põtõ «rahvuslikku alaväärsuskompleksi». Tuu om sääne hirm, mis pand inemise arvama, et kõik uma omma ulli ja õnnõ kiäki muialt tulõja saa mi iist saista.
Tuud arvamist tugõ uskminõ, et Tal’na miis vai naanõ saa Tuumpääl parõmbalõ toimõ ku mõni võrokõnõ, kes või pää vasta ussõpiita är lüvvä vai nilbõ parketi pääl pikäle sata.
Tõnõ põhjus või olla tuun, et Võromaalt olõ-i lihtsäle võtta säändsit kandidaatõ, kiä sobinu rohkõmb ku 5000 inemisele. A ku mi ummi puult hellü ei anna, sis ei saa mi siäst nuu tubli poliitigu üles kassuki. Ma kutsu inemiisi üles tugõma ummi poliitikit, kellega om võimalik juttu aia ja kellele saa üteldä, kuis elo piät käümä. Uma ja võõra vaihõl vaiht tetä olõ-i rassõ: poliitik kas mõist võro kiilt vai ei mõista.
Näütüses Kõva Kalvi vai Tuliku Üloga om lihtsä trehvädä, selle et nuu mehe tulõva nädälilõpus iks kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu kõnnõtraadi nummõr, ma joht ei tiiä.