Silt: rahvausund

Obinitsas näeb laupäeval filmi “Peko päiv”

Sel laupäeval, 12. veebruaril kell 18 näitab Luhamaa selts Obinitsa seltsimajas filmi “Peko päiv”. Pärast filmi saab tantsu keerutada.

„Peko päiv“ on Luhamaa nulga rahva suvine filmiprojekt. Idee sai alguse juba viis aastat tagasi internetist avastatud mälestuste lugemisel. Need kuuluvad Napi küla mehele Semjon Aasale, kes pani need kirja 1971. aastal vana mehena. Kirjapandu jutustab kohalike meeste riitustest seoses viljakusjumal Pekoga XX sajandi alguses. Filmi tegevus on sellest lähtuvalt asetatud aastasse 1910. Sel ajal oli Aasa Semmel (kohalikus kõnepruugis) veel noor poisike. Intriigi tekitab vastuolu ametliku religiooniga – õigeusuga – ja ikalduse tõttu meestesse siginev kahtlus, et kõik halb tuleneb vanade kommete hääbuda laskmisest. Kõik, mis linateoses näha, on võetud mälestustest ja on reaalselt omal ajal toimunud. Midagi pole ära võetud ega lisatud.

Ühtseks looks sidus mälestused Aarne Leima, teostamisega aitas Matis Leima. Näitlejad on kohalikud külamehed, kel oli indu asjaga kaasa tulla. Rahvariided on meestel enamasti isiklikud, naiste omi on laenatud tuttavatelt väljaspoolt Luhamaad. Filmimisel kasutati Panasonicu filmilindile salvestavat käsikaamerat ja statiivi, siin-seal ka kaameraga ühendatavaid välimikrofone. Montaažilauaks oli programm MagiX Movie Editor SE, kasutada Matis Leima ise omandatud kogemustepagas eelnevate lühifilmidega tegelemisest.

Lisainfo: Rieka Hõrn, riekake@gmail.com

Laima tähendab õnne

Laima kommid ja šokolaad on nüüdseks paljude meie inimeste lemmikud. Aga kas teate, mida tähendab sõna “Laima”
LAIMA on Balti rahvaste muinasusundis ja mütoloogias saatusejumalanna.
Läti rahvausundis oli Laima õnne-ja saatusejumalanna ning ühtlasi inimese elukäigu, raseduse, sünnituse, kodu, pere, abielu ja surma valitseja.Teda on kujutletud ka kui saatuse personifikatsiooni – ebaõnne all kannatav inimene võis näiteks kiruda “oma Laimat”. Laima koos Karta ja Deklaga (keda on nimetatud ka tema õdedeks) moodustasid saatusejumalannade kolmiku, milletaolisi on teisigi indoeuroopa rahvaste usundites (võrdluseks nornid, parkad, moirad). Samuti indoeuroopa ühispärandile iseloomulikult oli Laima saatusekuduja ning talle ohverdati kootud esemeid, riideribasid jms.
Leedu muinasusundis oli Laime õnne- ja abielujumalanna, kodukolde kaitsja, ka valguse ja pimeduse jumalanna. Tema sümboliks oli pärnapuu ja sellel kukkuv kägu, ta võis ka ise esineda käo kujul. Laime kujuga olid ilmselt seotud ka linnuküünistega haldjad laumad, kes esinesid tihti kolmekaupa, abistasid virku ja karistasid laisku naisi ning olid osavad kudujad. Rahvaluules esinevad kohati Laime õdedena Giltine, Dekla, Karta ja Magyla. Tihti esines Laime Leedu mütoloogias sünnituse ja vastsündinute kaitsjana ning tema paariliseks ja ühtlasi vastandiks oli surmajumalanna Giltine.