Minu kunagised kolleegid, giidid-reisijuhid, kõik kes Lahemaa Rahvuspargis gruppe ohjasid, rääkisid gruppidele ühte legendaarset lugu. Nimelt, et Kuusalu valla Pärlijõest olevat ebapärlikarpidest ehtsaid pärleid korjatud ja neid koguni neis kasvatatud. Aastasadu tagasi olevat jõeäärsete talude talupojad pärlikarpide kaante vahele pannud kive või klaasitükke, kuhu siis karp pärlmutterkihte peale kasvatama hakkas. Ca kümne aastaga olevat nii ehtne pärl karbi poolmete vahele kasvanud. Legendi järgi olevat neid pärleid müüdud Peterburgi, seda sinna tollasele rikkale aadlile. Parimad ja suurimad pärlid olevat jõudnud koguni tsaaride ja tsarinnade omandusse. Samalaadne lugu jutustab midagi ka Rõuge kihelkonna Pärlijõe kohta.
Nüüd on eraldi projekti raames plaanis Eestimaa pärlite saatus selgeks teha, seda nii Eestimaal kui Venemaal, et kas legendi sarnane jutt on ikka tõene või mitte. Meie kodumaa pärlite saatust ei tee kindlaks Mina üksi, koostööpartnerid on Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, TÜ Ajaloo Instituut ja Peterburi Eesti Selts. Plaanis on filmiprojekt „Pärlipüüdja” ja raamat „Peterburi teekond”, kus Meie pärlite saatusest räägitakse.
Marek Vahula, Pärlipüüdja
marekult.blogspot.com facebook.com/marek.vahula