Eesti maaülikooli loomakliinikus elujõuliseks turgutatud ja raadiosaatjaga varustatud merikotkas „Nimeta“ vabastati loodusesse 7. septembril 2012. Pärast 2. oktoobri hommikut ei edastanud saatja enam signaale. Kotkaklubi ornitoloogid käisid merikotka viimast asukohta vaatamas, mille saatja oli edastanud 2. oktoobri hommikul kell 9. Loodeti leida kasvõi mingeid jälgi merikotkast.
Urmas Sellis: „Sellest metsatukast me küll midagi ei leidnud, aga lähedal asuvalt põllult läks lendu parv ronkasid. Tundus, nagu mõni surnud loom oleks kuskil lähedal ja seetõttu pole imekspandav, et meie Nimetu kotkas ka seal aega veetis. Ta oli kohal olnud juba kuus päeva. Peagi aga leidsime kraavist merikotka selili laiba ning tundus, et ta on seal olnud juba ehk nädala. Rongad olid pehmemad osad ära söönud, aga ükski suurem loom polnud seal juures käinud, sest vees olevad selg ja jalad olid terved. Samuti saatja linnu seljas, aga see ei saanudki kraavist signaali saata nõrga GSM levi tõttu. Sellest tulenevalt võib oletada, et kotkas hukkus 2. oktoobril pärast kella 15.“
Veterinaar Madis Leivits leidis, et kotka seljal ja jalgadel olev nahaalune rasvakiht on väga korralik, siis mingit pikaajalist kurnatust või haigust sel linnul olla ei saanud. Järelikult pidi merikotka hukkumise põhjuseks olema tulistamine. Loe edasi: Merikotka surmapõhjuse uurimine käib,
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju
rahvusvaheline kogukond palub toetusallkirju