merendus

Aasta Mereharija 2014 tiitli pälvis Ilmar Noor

Rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO poolt 2011.aastal algatatud ülemaailmse meremehe päeva (25.juuni) egiidi all omistavad Eesti meremehi ja reedereid ühendavad organisatsioonid igal aastal Aasta Mereharija tiitlit.

Tänavuse aasta Mereharija tiitel ja tänukiri, koos sellega kaasas käiva 1000-eurose rahalise preemiaga anti üle 20. juunil, Rannarahva muuseumis Viimsis. Mereharija 2014 on Eesti Mereakadeemia pikaajaline laevandusteaduskonna õppejõud Ilmar Noor. Ilmar Noort tunnustati rohkem kui 25-aastase pühendunud tegevuse ja töö eest tulevaste laevajuhtide harimisel nii õppejõuna, õppetooli juhatajana kui dekaanina.

2011.aastal pälvis Aasta Mereharija tiitli Eesti Mereakadeemia (EMARA) matemaatika õppejõud Aado-Otto Haavamäe, 2012.aastal Katrin Mellis, laste merelise huvihariduse edendaja ja 2013.aastal EMARA mehaanikateaduskonna õppejõud Heino Punab.

Aasta Mereharija tiitlit otsustavad Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Meremeeste Liit ja Eesti Laevaomanike Liit ühise konsensusliku otsuse alusel.

IMO meremehe päev on ülemaailmne, meremeestele raske ja ohtliku töö eest tänu avaldamise päev.
Jüri Lember

Elupäästjatele pühendatud mälestuspingi avamine Sõrul

Soome mootorpurjekas Gullkrona. Soome Meremuusem, SMK 90060:27

Laupäeval, 31. mail kell 13 avatakse Hiiumaal Sõru sadamas mälestuspink 1941. aastal Hiiumaa lõunarannikul uppunud Soome laevalt Gullkrona päästetud meeskonna neljale elupäästjale.

1941. aasta 10. jaanuari öösel tegid neli vaprat hiidlast, Berhard Kaljo, Jegard Kõmmus, Anton Pöitel ja Harry Õispuu väikese mootorpaadiga riskantse 7-tunnise päästeretke tormisele ajujääs merele ja tõid eluga kaldale 6 meremiili kaugusel Sõru rannast lekkima hakanud 4-mastilise Soome kaubalaeva Gullkrona seitse soomlasest meekonnaliiget. “See oli elutöö ühe ööga!” kirjutas oma mälestustes üks päästjatest, kapten Jegard Kõmmus.

Juba kuu aega hiljem õnnelikult koju jõudnud soomlaste initsiatiivil autasustati päästemeeskonda 1976. aastal Helsingis Soome Vetelpääste Seltsi kuldse elupäästjamedaliga number 518. Avaldamaks suurt tunnustust teiste elude päästmiseks oma eluga riskinud neljale julgele sõrulasele avavad päästjate järeltulijad ja kohalik kogukond laupäeval, 31. mail kell 13 Sõru sadamas kunstnik Ivo Männilt tellitud mälestuspingi ja -märgi. Avamisele järgneb mälestusüritus Sõru sadama kõrtsis. Sõru muuseumis on kell 12-15 avatud Gullkrona meeskonna päästmisele pühendatud näitus. Kõik on oodatud!

Üritust korraldavad Jegard Kõmmuse ja Harry Õispuu järeltulijad, Sõru muuseum, Emmaste vallavalitsus ja Sõruotsa kogukond.

Teadusajakirjanduse sõber on Tarmo Soomere

Eesti Teadusajakirjanike Seltsi välja antava teadusajakirjanduse sõbra auhinna saab tänavu merelainete uurija Tarmo Soomere.
Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudis merelainete matemaatikat uuriv Soomere tõi teadusteemad ajakirjanduse kaudu jõuliselt avalikkuse ette aastal 2005, kui hoiatas saabuva jaanuaritormi eest. Sestpeale on Soomerest saanud innukas mereteaduse tutvustaja ja populariseerija nii meedias kui ka saalipubliku ees.
Seltsi esimees Priit Ennet annab auhinnakuju Ökul Soomerele üle täna, 27. septembril Tallinnas Paksu Margareeta tornis õhtuses juturingis, kus tunniajases vestluses laureaadiga saavad osaleda ka meremuuseumi külastajad. Juturing on osa Paksus Margareetas toimuvast Teadlaste Öö programmist, mille korraldab Eesti Meremuuseum.
Keraamilise auhinnakuju Ökul autor on Piret Kändler.
Soomere on varem valitud ka Postimehe aasta inimeseks (2005) ja Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadlaseks (2011) ning pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinna (2011). Tänavu oli ta juba teist korda ka riigi teaduspreemia laureaatide seas.

Üleriiklik projekt „Laevade Mälestus”

Uue projektiga tuuakse Eesti merenduse ajaloo märgilised kohad kaardile. Projekt „Laevade Mälestus” on üle-Eestiline projekt, et tähistada kõik seni tähistamata Eestimaa randade laevade ehituskohad, samuti mälestada kuulsaid merega seotud persoone ja muud merenduse ajalooga seotut. Seni on laevade ehituskohti tähistatud vähe, vaid kolmes kohas.

Suurprojekt koosneb väiksematest alaprojektidest. Nagu näiteks alaprojekt „Haagininal”, kus ehitati valmis ka meie kuulsaim purjekas läbi aegade „Tormilind”. Nii ka Käsmu poolsaare Palganeeme kunagine meremeeste õnnekivihunniku mälestuse jäädvustus, alaprojekti nimeks „Palganeeme Mälestus”. Samuti näiteks seitsme kaptenist venna, Truubergide mälestuse jäädvustus Vergi rannakülas. Alaprojekti nimeks „Seitse venda”.

Nii jätkatakse, kuni kõik jäädvustamist ja mälestamist väärivad paigad, laevad ja persoonid saavad tähistatud. Seda nii Eestimaa randades kui ka sisevetel. Laevade ehituskohti üle Eesti on suht palju. Kõik nad võiksid tähistatud saada ja võiksid saada ka turismiobjektideks. Projektis on sees kolm aspekti: siseturismi arendus, ajalooline ja kultuurilooline. Plaanis on ka samanimeline dokumentaalfilmi projekt.

Koostööpartnerid: Eesti Ajalooliste Laevade Selts ja Eesti Meremuuseum.

Marek Vahula marekult.blogspot.com

Traalivõrku jäi Eestis haruldane käilakuju

Uudisteportaal Läänlane kirjutab, et nädalapäevad tagasi tõsteti ühelt traallaevalt Dirhami sadama kaile merest leitud Eestis erakordselt väärtuslik vana käilakuju, kuid seni on selgusetu, kas kuju takerdus võrku meie või hoopis Soome vetes ning kas leidja võib olla rikkunud seadust.

“Tegemist on äärmiselt huvitava asjaga – see on Eestis väga haruldane,” ütles Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes nägi käilakujust tehtud fotosid. “Seda sensatsiooni pole, et see oleks väga vana, aga see sensatsioon on küll, et niisuguseid käilakujusid on meil väga, väga vähe välja tulnud.”
Kui enimlevinult kujutab puulaevade vööri ehtiv käilakuju naisterahvast, siis see kuju on mehest. Ja veel millisest mehest!
Ilmselt on tegu Suurbritannia kuulsaima admirali Horatio Nelsoni puust skulptuur. Nimelt on mehekuju parema käe varrukas pistetud kuuerevääri vahele. Selles kuulsas poosis on Nelsonit kujutatud paljudel maalidel, joonistustel ja skulptuuridel.
“Pärast seda, kui ta lahingus käe kaotas, oli tema käis pandud kuuerevääri vahele,” jutustas Dresen.

Nelson suri 1805. aastal, kui sai musketikuulitabamuse. Selle daatumi põhjal järeldabki Dresen, et laev, millelt käilakuju pärit on, valmistati pärast seda. Võib-olla 19. sajandi esimeses veerandis.
Dresen uuris registreist järele, et Horatio Nelsoni nime kandvaid puulaevu oli brittidel 19. sajandi keskpaigas vähemalt kaks. Üks neist oli valmistatud 1824. aastal. “Kas see on just sellelt laevalt pärit käilakuju, seda muidugi ei tea,” lausus Dresen.
Kui käilakuju jäi kalalaeva traalivõrku Eesti vetes, siis on see leid haruldane, sest meil on käilakujusid leitud vaid mõni.
Saaremaa muuseumis on üks kena naisefiguur ja põhjarannikul Pedassaares on kaks väikest kuju. Eesti meremuuseumis on rannalt leitud, ühe talu aiale asetatud ja sealt ära korjatud kuju ning üks naisekuju on Hiiumaal.

Loe käilakujust pikemalt ja vaata pildigaleriid huvitavast leiust:
http://laanlane.ee/article/traaliv%C3%B5rku-j%C3%A4i-kinni-eestis-haruldane-k%C3%A4ilakuju

Fotol on käilakuju Dirhami sadamas laoruumi põrandal. (Alar Schönberg, Läänlane)

Meremehedokumente saab taotleda kõikjal Eestis

Meresõidutunnistust ning meremehe teenistusraamatut on nüüdsest võimalik taotleda kõigis Politsei- ja Piirivalveameti prefektuuride kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindustes üle Eesti. Siiani sai dokumentide taotlusi sisse anda ainult Tallinnas.

Kiirkorras väljaantavaid meremehe dokumente saab jätkuvalt taotleda vaid Tallinnas asuvas teeninduses aadressil Narva mnt 5. Kiirkorras taotletud dokumente väljastavad aga kõik Tallinnas asuvad teenindused.

Taotlemise tingimuste, vajalike dokumentide ning kodakondsus- ja migratsioonibüroo teeninduste asukoha ja lahtiolekuaja kohta saab täpsemat informatsiooni Politsei- ja Piirivalveameti koduleheküljel www.politsei.ee .

Allikas: Politsei- ja Piirivalveamet