Täna saabus Tori vallavalitsusele SA KredExi ametlik otsus, mis kinnitab toetuse taotluste rahuldamist Sindis majade Pärnu mnt 22 ja Kooli tn 8 lammutamiseks.
„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.
Pärnu mnt 22 eraldatava toetuse summa on 32 900€, projekti kogumaksumus on 47 000€, Kooli tn 8 eraldatava toetuse summa on 9458,40€ ning projekti kogumaksumus on 13 512€.
Kaie Toobali sõnul aitab kasutuseta hoonete lammutamine korrastada linnapilti ning likvideerib kaks potentsiaalset ohuallikat. „Nende asemele saab tulevikus rajada uusi arendusi.”
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tunnustas riigi plaani läbi sihtasutuse KredEx toetada rahaliselt lagunenud hoonete lammutamist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi mulluse uringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Näiteks Valgamaal on probleemseid kortermaju 108, neist enamik Valga linnas. Kohtla-Järvel on seis sama kurb: 42 kortermaja on hullus seisukorras.
“Lagunevad korterelamud muutuvad ühel hetkel elanikele eluohtlikuks. Juba on olnud juhtumeid, kus renoveerimata kortermajalt kukub küljest rõdupiire, pudenevatest tellistest ja krohvitükkidest kõnelemata, halb sisekliima ja puudulik soojustus võivad viia tervisehädadeni. Lagunevates majades võtavad platsi eluheidikud või rüüstavad neid vandaalid,” hoiatas Mardi.
Mardi sõnul on kortermajade tühjenemine regionaalprobleemide otsene tagajärg: piirkonnas on vähe töökohti, seetõttu jääb rahvast vähemaks ning noori juurde ei tule, elanikkond vananeb. “Tegemist on aga nõiaringiga – mõnes piirkonnas ei leidu kinnivarale aga ostjat isegi mitte sümboolse hinna eest,” nentis Mardi.
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Loksa laevatehases pannakse nädala lõpus kiil Reval Shipbuilding OÜ poolt ehitatavale uuele Prangliga ühendust pidavale reisiparvlaevale. Laeva ehitamist rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond. Jääklassi teraskorpusega reisiparvlaev on ette nähtud mandri ja Prangli saare vahel aastaringseks ühenduse pidamiseks.
„Laev on võimeline liikuma purustatud jääs ning läbima kuni 20 cm paksust silejääd. Laev on projekteeritud sellisena, et ta sobib ka ühenduse pidamiseks Aegna ja Naissaarega,“ ütles Reval Shipbuilding OÜ tegevdirektor Sergei Netšajev.
Laeva ehitamine maksab 2,98 miljonit eurot ning ehitamist rahastab käendusega KredEx.
„Meil on hea meel osaleda projektis, mis võimaldab Reval Shipbuildingul ehitada uue laeva ning toetada seeläbi ettevõtte kasvu,“ ütles KredExi juht Andrus Treier.
Ehitatava laeva salongis on 42 ning avatud silla päikesetekil 32 kohta, laevapere on kolmeliikmeline. Avatud peatekil on koht ühele autole pikkusega kuni 8 m või kahele sõiduautole. Aluse maksimaalne pikkus on 24,6 meetrit ning laius 6 meetrit.
Laev valmib 2014. aasta märtsiks.
Prangli reisiparvlaev tellitakse projekti “Väikesaartega ühenduse pidamiseks laevade soetamine” raames ja projekti rahastatakse 100% ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondist.
Prangli reisiparvlaev
Laeva põhiandmed:
Üldpikkus: 24.6 m
Laius: 6.0 m
Süvis: 1.9 m
Veeväljasurve: 149 t
Maksimaalne kiirus: 12 sõlme
Autoteki max kandejõud: 10t
Lisainfo: Tarmo Seliste, KredEx kommunikatsioonispetsialist, tel 667 4116
KredEx eraldas rekonstrueerimistoetuse neljale Pärnus ja Pärnu maakonnas paiknevale korterelamule.
Rekonstrueerimistoetust kasutatakse korterelamute fassaadide, katuste ja küttesüsteemide renoveerimiseks ning akende ja uste vahetamiseks. Oodatav keskmine energiasääst antud majadel on ligi 45%. Varasemalt on rekonstrueerimistoetust saanud seitse korterelamut Pärnumaalt.
KredExist saab taotleda rekonstrueerimistoetust 15%, 25% ja 35% ulatuses, mis on mõeldud eelkõige KredExi soodusintressiga pikaajalise korterelamute renoveerimislaenu juurde, et vähendada nõutud omafinantseeringu osakaalu, kuid toetust võib kombineerida ka omavahenditega.
KredExi renoveerimislaenu taotlev korterelamu saab esitada taotluse Swedbanki või SEB panka. Korterelamud, mis kasutavad renoveerimisel ainult omavahendeid või korterelamud, kes ei kuulu KredExi korterelamu renoveerimislaenu sihtgruppi ning kasutavad muud panga renoveerimislaenu, saavad esitada toetuse taotluse koos lisadokumentidega KredExile.
Toetuse ja laenu täpsed tingimused on saadaval KredExi kodulehel http://www.kredex.ee/tabadnaelapead/. Korterelamute toetamiseks kasutatakse vahendeid, mis saadakse Eesti riigi kasutamata saastekvootide müügist Luksemburgile. Toetustaotlusi saab esitada kuni vahendite ammendumiseni või 30. novembrini 2012. a.
KredEx on riigile kuuluv finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.
„Toetus aitab hooned täielikult lammutada ning hõlmab jäätmete käitlemist, krundi korrastamist ja haljastamist,” kirjeldas tegevusi Tori valla arendusnõunik Kaie Toobal.