Nii põllulindudel kui ka kimalastel läheb mahealadel paremini kui keskkonnatoetustega mitteliitunud aladel. Erinevalt põllulindude näitajatest on kimalasenäitajad kõrged ka keskkonnasõbraliku majandamisega aladel. Põllulindude ja kimalaste seire põhjal saab seega perioodi 2007-2013 mahepõllumajanduse ja keskkonnasõbraliku majandamise toetusele anda veidi erineva hinnangu, kirjutab Eneli Viik Põllumajandusuuringute Keskusest.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus on ökosüsteemide, liikide ja geenide rohkus. Elurikkus on meie elukindlustus, mis annab meile toidu, vee, puhta õhu, peavarju, ravimid jne. Samas on elurikkus juba aastakümneid langustrendis. Seetõttu on Euroopa Liidu (EL) bioloogilise mitmekesisuse strateegia aastani 2020 eesmärk peatada elurikkuse vähenemine ja kiirendada ELi üleminekut ressursitõhusale ja keskkonnasäästlikule majandusele.
Muuhulgas on strateegia eesmärgiks elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste säilitamisele/suurendamisele tähelepanu pööramine põllumajandusaladel. Ökosüsteemi teenused on keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida elus ja eluta keskkond inimesele pakub. Elurikkuse poolt pakutavad ökosüsteemi teenused on nt kultuur- ja looduslike taimede tolmeldamine, looduslik kahjuri- ja umbrohutõrje, kõrgem mullaviljakus ning kaunis maastik.
Mis seisus on põllulinnud ja kimalased?
Linde peetakse heaks keskkonnaindikaatoriks. Seetõttu arvutatakse alates 1980. aastast Euroopas tüüpilisemate põllulinnuliikide andmete põhjal põllulinnuindeksit. Perioodil 1980-2012 oli see indeks -54% ehk Euroopa on kaotanud rohkem kui pooled oma põllulinnud. Eestis eraldi vaadatuna on indeks samuti langev – -28% perioodil 1983-2012. Loe edasi: Maablogi: Kuidas elavad Eesti põllulinnud ja kimalased?
