Eesti keskkonnahoidu suunatakse järgmisel aastal
üle 400 miljoni euro

2012. aasta riigieelarves on väga olulisel kohal loodusressursside säästmisele ja saastamise vähendamisele suunatud investeeringud.

“Järgmisel aastal suuname üle 400 miljoni euro selleks, et Eestis oleks elukeskkond puhtam ja ressursse kokkuhoidvam,” ütles keskkonnaminister Keit Pentus. “See on üheks kinnituseks, et võtame tõsiselt kava kujundada Eestis majandus selliseks, mis parandab inimeste elujärge, vähendades samal ajal keskkonnariske ja leevendades ressursinappust.”

Rohelised investeeringud on suunatud nüüdisegsetesse veesüsteemidesse, keskonnasõbralikumasse transporti, korralikesse katlamajadesse ja soojatorudesse, soojuse ja energia koostootmisesse ja tuuleenergiasse, energiasäästlikumatesse hoonetesse ja mitmesse teise valdkonda.

“Veeprojektidesse investeeritakse järgmisel aastal üle 90 miljoni euro. See sisaldab joogivee kvaliteeti parandavaid investeeringuid, aga ka näiteks Läänemerre jõudva vee paremat puhastamist,” selgitas Keit Pentus. 2012. aastal on plaanis panustada ka jõgedel asuvate paisude kaladele läbipääsetavaks muutmisse, paisjärvede setetest puhastamisse ja kalade kudealade taastamisse.

Ka võetakse 2012. aastast teravama tähelepanu alla suuremate linnade õhu kvaliteet. “Eesti linnade õhk on üldiselt puhas, aga ometi tuleb periooditi elanikelt palju järelepärimisi, kas ja milline meie õhu kvaliteet on,” selgitas Keit Pentus. “Pidev ja täpsem mõõtmine annab võimaluse teha ka paremaid järeldusi õhu puhtuse kõikumise põhjuste kohta ja selle kohta, mida tuleb ette võtta, et see inimestele häiriv ei oleks.” Järgmisel aastal on Eesti keskkonnaseisundist ülevaate saamiseks ja seire teostamiseks suunatud 2,2 miljonit eurot.

“Kõige efektiivsem viis looduse hoidmist ja keskkonnateadlikku suhtumist suunata on muidugi hariduse kaudu. Järgmisel aastal investeerime keskkonnaharidusse üle 11 miljoni euro, et praegustel koolilastel oleks võimalik nüüdisaegset loodusharidust saada moodsates tingimustes.”

2012. aastal on suunatud 8 miljonit eurot toetamaks eesmärki, et erametsad oleksid hoitud ja hoolitsetud. Keskkonnarikkumiste paremaks tuvastamiseks uuendab värskelt uurimisasutuse staatuse saanud Keskkonnainspektsioon järelvalvetehnikat 2,6 miljoni euro eest.

Valitsus kiitis 2012. aasta riigieelarve eelnõu heaks neljapäeval, 22. septembril.

Allikas: Brita Merisalu, keskkonnaministeerium

Eesti kõige läänemeresõbralikum talu on
Tartumaa marjakasvataja Toomas Jaadlal

Toomas Jaadla

Sel aastal võitis läänemeresõbraliku põllumajandustootja konkursi Eesti vooru Toomas Jaadla, kes pälvis auhinna pinnase erosiooni vältimise eest mahajäetud turbaväljadel, olles sinna rajanud jõhvika- ja mustikapõllud.

Jaadla on esimene talunik Euroopas, kes sellise lahenduse välja töötas ja kasutusele võttis.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) koos Eesti talupidajate keskliiduga (ETKL) aitavad kaasa Maailma Looduse Fondi (WWF) ja Läänemeremaade talunike keskkonnafoorumi (BFFE) algatatud võistluses, mille eesmärgiks on leida parimaid “Läänemerele sõbralikke” põllumajanduspraktikaid – praktikaid, mis vähendavad põllumajandusest tulenevat Läänemere saastekoormust – ja tunnustada talunikke, kes edendavad innovatiivseid saastekoormuse vähendamise meetmeid oma taludes.

ELFi ekspert Kristjan Piirimäe: “Põllumajandus on suurim reostusallikas nii Läänemere kui ka Eesti siseveekogude puhul. Samas, tänu põllumeestele on meil igapäevane leib laual. Seetõttu on oluline tunnustada just neid põllumehi, kes suudavad lisaks kõigele muule ka keskkonda kaitsta.”

“Läänemere aasta põllumajandustootja” rahvusvahelist konkurssi toetab Swedbank ja võitjale on määratud auhinnaks 10000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.

Läänemere aasta põllumajandustootja 2010 valimine toimub teist aastat. Swedbanki põllumajandussektori juhi Meelis Annuse sõnul on põllumajandus Eesti riigile strateegiliselt oluline, kuna selle kaudu jõuab meie toidulauale Eesti toit.

Allikas: ELF