Olukorra, kus tavaline toiduga varustamise süsteem on häiritud või katkenud, võib tekitada näiteks ulatuslik loodusõnnetus, pikaajaline elektrikatkestus, epideemia vm sündmus, mis on määratletud hädaolukorra seaduses. Hädaolukorras riigi elanikkonnale toiduvaru tagamine, on ülesandeks seatud Põllumajandusministeeriumile.
Lühiajaliselt 30% vähem toitaineid
Hädaolukorra puhul piisab lühiajaliselt elanikele 20-30% väiksemast toitainete tarbimisest, kui tavaolukorras on vajalik organismi funktsioneerimiseks. Seega igale inimesele peab hädaolukorras jätkuma toiduained 1900 kcal/ööpäevas ja kuni 2-aastastele lastele 1000 kcal/ööpäevas. Sealjuures ei ole vaja arvestada sooliste eripäradega, mille järgi on naiste energiavajadus meeste omast veidi madalam.
Riigil on olemas tegevusvaru ehk toiduvaru, mille kasutamisel hädaolukordade leevendamiseks on aga vaja veidi aega, et abi jõuaks vajajani. Seni tuleb hakkama saada oma koduste toiduvarudega.
Selleks, et suurendada oma toimetulekuoskusi hädaolukorras, tasub võimalusel mõelda toiduainete omavaru hoidmisele kodus ehk siis leida kapi nurka pisut ruumi toiduainetele, millega saaks hakkama vähemalt 24 tundi. Loe edasi: Mida hädaolukorraks toidukappi varuda?