Silt: eksport

Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Eesti eksportis 2014. aastal põllumajandussaadusi ja toidukaupu jooksevhindades 1,22 miljardi euro väärtuses ning importis 1,48 miljardi euro eest. Suurimad toidukaupade kaubavahetuse mõjutajad oli mullu ootuspäraselt Venemaa kehtestatud sanktsioonid.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on aastaga kasvanud. Foto: Katrin Press

Võrreldes 2013. aastaga vähenes mullu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 1,24 miljardilt eurolt 1,22 miljardi euroni, kuid samal ajal õnnestus vähendada kaubavahetuse puudujääki 2,3 miljoni euro võrra. Suurim osa 257,7 miljoni euro suurusest kaubavahetuse puudujäägist oli Poola (-99,2 mln eur) ja Suurbritanniaga (-95,8 mln eur).

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal ekspordis on protsendi võrra kasvanud, ulatudes 59,7 protsendini.

Soome viime valmiskastmeid ja sinepit 

Enim eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu Soome (18,5% kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist), järgnesid Läti (16%) ja Venemaa (15,8%). Soomesuunaline eksport kasvas võrreldes 2013. aastaga 9,2 miljoni euro võrra. Sinna viidi kõige rohkem valmiskastmeid, sinepit ja maitseainesegusid, seejärel juustu ning rapsi- ja rüpsiseemneid.

Lätti viidi enim toorpiima, alkohoolseid jooke ning konserve ja muid tooteid lihast. Eksport Lätti vähenes aastaga 28,8 miljoni euro võrra. Suurim langus toimus ettearvatavalt toorpiima ekspordi arvelt, mis vähenes võrreldes 2013. aastaga 9,3 miljoni euro võrra, lisaks langes 7 miljoni euro võrra sealiha väljavedu Lätti.

Venemaale 15 korda vähem juustu ja kohupiima

Venemaale viidi mullu enim alkohoolseid jooke, mille eksport vähenes võrreldes eelnenud aastaga 17,8 miljoni euro võrra. Teisel kohal oli linnaseekstrakti ja sellest valmistatud toiduainete eksport, millele järgnes külmutatud kala väljavedu. Eksport Venemaale vähenes võrreldes eelnenud aastaga 46,5 miljoni euro võrra. Piima ja piimatooteid kokku viidi 2014. aastal Venemaale 33,1 miljoni euro võrra vähem kui eelnenud aastal. Augustis kehtestatud sanktsioonide tulemusel vähenes juustu ja kohupiima vedu Venemaale 25,3 miljoni euro võrra, mis on pea viieteistkordne kukkumine. Loe edasi: Maablogi: Kuidas muutus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väliskaubandus 2014. aastal?

Hiina tõusis mullu ELi kolmandaks
põllumajandussaaduste kaubanduspartneriks

HITH-Chinese-New-Year2013. aastal oli Hiina esmakordselt Euroopa Liidu kaubanduspartnerina kolmandal kohal (6,1%). Suurim absoluutne kaubavahetuse kasv (+1,2 mld eurot) oli 2013. aastal samuti Hiinaga. Kui aga vaadata koos eksporti Hiinasse ja Hongkongi, saavutatakse võrdne osakaal teisel kohal oleva Venemaaga, mis moodustas põllumajandussaaduste ekspordist 10%.

ELi suurim eksportturg oli 2013. aastal jätkuvalt USA, mille osakaal on 13% kogu ELi põllumajandustoodete ekspordist.

ELi põllumajandustoodete eksport Hiinasse 2013. aastal 
Peamised eksporditavad tootegrupid Hiinasse on tooted teraviljast-piimast (75% sellest imikutoidud), vein, piimapulber, sealiha (ja searupskid). 2013. aastal jätkus piimapulbri (+219 mln EUR; +37%) ja sealiha (+106 mln EUR; +24%) ekspordi kasv.

Hiina on ELi peamine sihtriik vadaku väljaveol, 2013. aastal läks 32% just sinna. Alates 2008. aastast on vadaku eksport väärtuses rohkem kui kolmekordistunud ja koguseliselt rohkem kui kahekordistunud. 2013. aastal kasvas müük veel 12% võrra, kusjuures ekspordimahud suurenesid 15% võrra (hinnad olid alla 2012. aasta taseme). Ka piimapulbri tarned Hiina, kes on selle toote suurimaid importijad, kasvasid 2013. aastal. Nii ekspordi väärtus kui ka kogus kahekordistusid.

Alkohoolsete jookide eksport mullu aga vähenes – kange alkohol 22% ja vein 14% võrra. Sellest hoolimata moodustab alkohol 15% põllumajandustoodete ekspordist Hiina.

Eve Paju, põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja alkoholi turukorralduse büroo peaspetsialist

Mustjala sinep otsib teed Saksamaa turule

Mustjalas vaid 20 ruutmeetri suurusel tootmispinnal ligi paarikümmet sorti sinepit tootev sakslanna otsib toote turustamiseks peale Eesti võimalusi ka Saksamaa poodides ja Soomes. 

Kliki ja vaata suuremat pilti
Eriilmeline Mustjala sinep vallutab turgu nii Eestis kui tulevikus ka Saksamaal ja Soomes. Foto: Toomas Huik/Postimees

“Püüame leida koostööpartnereid Saksamaal, et ka seal mõnes poes saaks meie sinepit müüa,” lausus sinepit tootva OÜ Mustjala Mustard  juhataja Birgit Kutzera. Tema sõnul on ettevõttel kavas minna oma tooteid novembris tutvustama ka Helsingi mardilaadale.
OÜ Mustjala Mustard  toodab erinevaid sinepisorte ja tšatni-kastmeid traditsioonilise meetodi järgi käsitsi. Ettevõttel ei ole suurt tootmisbaasi – kogu tootmine toimub 20 m² suurusel pinnal.
Kuna tooted valmistatakse käsitsi, toimub tootmine väikeste partiidena. Et kasutatakse võimalikult värsket, ümbruskonna taludest pärit toorainet, on mõningad tooted saadaval vaid teatud aastaaegadel. Käsitsi valmistatud partiid võivad üksteisest mõneti ka maitse poolest erineda.
Mustjalas toodetakse näiteks kalja-, mee-, musta sõstra, punase sõstra, maasika-, rabarberi-, mustika-, pohla-, piparmündi-, ingveri-, karri-, kadaka-, tšilli-, küüslaugu- ja tumeda õlle sinepit.
Praegu saab Mustjalas toodetud sinepit lisaks Saare maakonna mitmele poele ja söögikohale osta Tallinnas, Pärnus ja Hiiumaal.

Oliver Rand, Meie Maa