Professionaalne tõlgendamine avab statistika uued võimalused

Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse
Otsevaates Andres Oopkaup, küljega Lembit Kruuse

Kaks ja pool kuud ametis olnud Statistikaameti peadirektor Andres Oopkaup kohtus täna, 21.jaanuaril maakonnavisiidi käigus Viljandi maavanem Lembit Kruusega. Koos arutati rahvastikustatistika efektiivsemaid kasutusvõimalusi piirkonna arengu kavandamisel.

Kruuse sõnul on Viljandimaa õnnelikus olukorras selle poolest, et Statistikaametil on Viljandis esindus kohapeal. “Sellega koos on meil kõikidele kasutajatele niigi kättesaadavatele andmetele lisaks võimalus küsida, suhelda ja kiiremini saada professionaalseid selgitusi. Kasutame infot maakonna arengut kavandades sageli,” tõi Kruuse välja positiivset.

Oopkaup nimetas peamise väljakutsena usaldusväärne statistika liikumist kasutajatele lähemale. “Soovime olla kliendipõhisemad, ehk arvestada enam sellega, mida meilt oodatakse. Teisalt soovime andmete esitajale samuti süsteemi mugavamaks muuta,” rääkis Oopkaup plaanidest.

Muuhulgas oli kõne all piirkonnastatistika muutmise sagedus ja otstarbekus, sotsiaalvaldkonda puudutava info kogumise võimalused, statistiliste andmete töötlemise kiirus ning andmete tõlgendamine tavakasutajale arusaadavasse keelde.

Statistikaamet on avanud oma veebilehel piirkondliku statistika portaali www.stat.ee/pp, kuhu on koondatud kõik Statistikaameti piirkondliku statistikaga seotud tooted.

Rahvastikuregistri järgi elab Viljandimaal 52 100 inimest

Rahvastikuregistri andmeil elas Viljandi maakonnas 2012. aasta 1. jaanuari seisuga 52 100 inimest, neist Viljandi linnas 19 107.

Aasta tagasi olid vastavad arvud 52 899 ja 19 145, seega on elanike arv maakonnas aastaga vähenenud 799 inimese võrra ning Viljandis 38 inimese
võrra. Ainsa omavalitusena kasvas elanike arv aasta jooksul Saarepeedi vallas.

Viljandi maavanem Lembit Kruuse hinnangul kajastab Viljandimaal toimuv üldjoontes kogu Eesti tänast olukorda. “Maailma ei tohi vaadata ainult
tumedates toonides, alati on põhjustel palju erinevaid tegureid. Igale tõusule järgneb alati langus. Võiksin ühe olulisema vähenemise tegurina
nimetada kasvõi selle, et 90-nendate aastate alguses oli suurem sündivus ning nüüd kooli lõpetades siirdub suur osa noortest õppima
maakonnast väljaspoole. On loomulik, et kõik piirkonnad soovivad majandust elavdada ja inimesi maakonnas hoida. Suures plaanis ei saa me
töökohti luua, kuid saame luua paremaid tingimusi infrastruktuuri arendamise näol. Paremad tingimused on töökohtade tekkimise eelduseks,
see loob võimaluse elu arendamiseks ning toob loodetavasti seeläbi suurema osa minejatest kodukanti tagasi,” sõnas Kruuse.