Kihnus sündinud rahandusminister ja endine Kihnu vallavanem mälestab sotsiaalmeedias Kihnu Virvet meenutusega aastast 2014, kui laulik laulis oma vastvalminud laulu president ilvesele: „Lase mälestus elavaks jääda, kui möödunud aegade arm.”
Loe edasi: ANNELY AKKERMANN: MERI PIDUTSEB NÜÜD ILMA VIRVETARubriik: Kihnu vald (saar)
IN MEMORIAM: KIHNU VIRVE VÕI JÄRSUMÄE VIRVE
Rahvalaulik Kihnu Virve lapselaps teatab sotsiaalmeedias oma vanavanaema surmast sõnadega: „Anname teada, et täna hommikul lahkus meie väga kallis laulumemm.”
Loe edasi: IN MEMORIAM: KIHNU VIRVE VÕI JÄRSUMÄE VIRVEMANIJA SAARELE HEINATEOLE
Alates pühapäevast, 10. juulist läheb käima projekt Heinatalgud Manõjal, kus vabatahtlikud saavad kaasa lüüa imeliste taimekooslustega poollooduslikel heinamaadel ja õppida vanu töövõtteid. Ööbimine Manija külakeskuses.
Loe edasi: MANIJA SAARELE HEINATEOLEESIMENE KIHNU SAUNAFEST
Laupäeval, 04. juulil muutub Kihnu saunasaareks.
Loe edasi: ESIMENE KIHNU SAUNAFESTKihnu sõnaraamat annab edasi saarerahva omapära
Laupäeval, 21. jaanuaril kell 12 esitletakse Pärnus Uue Kunsti muuseumis (Esplanaadi 10) Kihnu sõnaraamatut.
Sõnaraamatusse koondatud Kihnu sõnavara annab edasi selle unikaalse saare looduse ja saarerahva eluruumi eripära, millesse kuuluvad meresõit, kala- ja hülgepüük nagu ka rahvalaulikud ja käsitöömeistrid.
Sõnaraamatus on üle 6000 märksõna. Sõnastiku põhiosale järgneb valik Kihnu isiku- ja kohanimesid. Rahvakultuuri seisukohast olulisi mustreid ja rõivadetaile aitavad arusaadavaks muuta nii oskussõnad kui ka illustreerivad värvitahvlid.
Et mandriinimeste seas on Kihnu järjest popim reisisiht, tasuks maesõma massakatelgi sõnaraamat praami peale minnes kaenlasse võtta. Siis ei pea nad kangesti imeks panema, kui söögilauas pakutakse kala kõrvale õuni (sest õonad on kartulid), et rannas ei uju luiged, vaid juõsõd, et õhus lendlevad idirasvlasõd ‘rasvatihased’, õigõd piästlikud ‘suitsupääsukesed’ või kjarrud ‘naerukajakad’, et Kihnu naine ajab endale kördi selga või et Kihnu mees tõmbab uusad jalga ning troi selga.
Raamatu koostasid kihnlased Reene Leas, Reti Könninge, Silvi Murulauk ja saarlane Ellen Niit. Sõnaraamatu koostajatel olid abiks toimetajad Karl Pajusalu ja Jüri Viikberg ning Kihnu Kielekoja eakad keeletargad, kellega on läbi arutatud paljud sõnatähendused ja näitelaused.
Raamat valmis Kihnu Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koostöös, selle kirjastas Eesti Keele Sihtasutus.