Foto Sadala Külade Selts
14. juulil avatakse rahvakultuuripeoga Jõgeva vallas Sadalas laululava ja lipuväljak, mis on ehitatud kogukonnaühenduse mittetulundusühingu Sadala Külade Seltsi eestvedamisel.
Sadala Külade Seltsi juhatuse esimees Pille Tutt ütles, et laululava ja lipuväljak rajati nii piirkonna, Jõgeva valla ja Jõgevamaa ning ka üle-eestiliste sündmuste mitmekülgsemaks ja atraktiivsemaks korraldamiseks erinevatel aastaaegadel. „Sadalas said näiteks alguse EV 100 pidustused Jõgevamaal.” Laululava ja lipuväljaku ehitamine on Sadala Külade Seltsi kingitus oma kogukonnale ja Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
„Ehitustööd algasid 2017. aasta hilissügisel. Projekteeris FIE Aivar Kõivistik Tartumaalt, ehitajaks on Mauleman OÜ Põlvamaalt. Oma kujult meenutab laululava pooleks lõigatud kirikukella. Laululava vorm moodustub liimpuidust kaartest ja neid katvast „koorikust”. Akustiliselt on tähtis tagaseina olemasolu. Hoone tagaosas on ruum esinejatele. Kaarjad asted laulava ees loovad laulukooridele omase asetuse. Lava tagumises osas on trepid ja uks esinejate jaoks. Kevadel rajati laululava ette kiviparkett,” rääkis Pille Tutt. „Kuigi projektis on ehitise nimetuseks laululava, nimetas selts ehitise kõlakojaks nagu oli Eestis kombeks ka vanadel aegadel. Lipuväljakul hakkavad lehvima Sadala Külade Seltsi, Jõgeva valla, Jõgevamaa, Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu lipp „
Sadala laululava ja lipuväljaku kogumaksumus on 58 549,79 eurot. 2017. aastal eraldati Leader programmist vastavalt Sadala Külade Seltsi koostatud projektile 50 000 eurot, omaosaluse summas 8 549, 78 eurot kattis Jõgeva vald.
„Kultuurirajatise valmimisele aitasid kaasa paljud kogukonna liikmed ja kaugematki inimesed. Mitmed koristustööd tehti ära ka talgute ja ühistegevuse korras,” ütles Pille Tutt. 14. juulil korraldatakse Sadala kõlakoja ja lipuväljaku avamise auks suur rahvapidu, kus esinevad kultuuritegijad tänaseks Jõgeva vallaks ühinenud endistest omavalitsustest: Jõgeva linnast, haldusreformi eelsest Jõgeva vallast, Palamuse vallast ja Torma vallast (kus enne haldusreformi paiknes ka Sadala).
Püsivad kultuuritraditsioonid tekkisid Sadalas juba ülemöödunud sajandil. 1883 loodi Laius Tähkvere vallas (Laiuse Kihelkonnas asub Sadala) lauluselts Edendus. Koos 1898 loodud kohaliku Põllumeeste Seltsiga korraldas Edendus 1934 aastal Sadala I laulupäeva.
Laulupäevad said Sadalas teoks ka 1936. aasta 26. juulil, 1938. aasta 24. juulil ning 1940. aasta suvel. Laulupäevad muutsid pidulikumaks kontsert-jumalateenistused, mille viisid läbi kirikuõpetajad nii Laiuselt kui ka Tartust. Kõigil neljal laulupäeval mängis pasunakoor M. Härma “Tuljakut“, seepärast esitab Jõgeva Kaitseliidu ja Torma ühendorkester Kristi Talitsu juhtimisel selle loo koos segakooridega kõlakoja avapäeval.
Pärimusmuusika toob kultuuriprogrammi paljudes Eestimaa paikades ja mitmes välisriigis esinenud rahvamuusikaansambel Tuustar Jõgeva muusikakooli õpetaja Eha Niglase juhendamisel. Ühendsegakoori ridades on külalisesinejaks Eesti Vabaõhumuuseumi koor, dirigendiks ajaloolane ja muusikategelane Elo Lutsepp.
„Kõik koosolijad on oodatud kaasa laulma ja tantsima repertuaari, mida paljuski tundsid juba meie esiemad ja esiisad. Hoogsamaid rütme kuulamiseks ja tantsimiseks pakub mõnusid rahvalikke lugusid mängiv ansambel Absolut Lühis. Tantsida saab varajaste hommikutundideni retrodiskol. Sündmuse kulminatsiooniks on hilisõhtune tuleetendus, mis pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale. Ootame Sadalasse ühislaulmisele, tantsimisele ja pillimängimisele, et ühiselt avada kõlakoda, lipuväljak ja tulealtar,” ütles Pille Tutt.
Jaan Lukas