Käesoleva nädala kolmapäeval toimus Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kuulajaid kaasa mõtlema kutsuv arutlus nn Suur-Pärnu teemal, millele lisas täiendavat mõtteainet Sindi linnapea Marko Šorin, kes ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja.
Tartu ülikooli Pärnu kolledži Väärikate ülikooli kutsel kohtusid 28. septembril Tervise keskuse konverentsi saali laval ühise laua ääres Pärnu maavanem Kalev Kaljuste, Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, Pärnu abilinnapea Meelis Kukk ja Sindi linnapea Marko Šorin. Kolledži direktori Henn Vallimäe juhtimisel pidanuks toimuma väitlus tulevase nn Suur-Pärnu võimaluste teemal. Väljakuulutatud väitlusest siiski osalejate vahelist tulist vaidlust erinevate seisukohtade kaitsmiseks ei kujunenud. Ootuspäraselt jagasid Kosenkranius, Kaljuste ja Kukk kolmekesi ühiseid arusaamasid, sest neid ühendab soov moodustada oluliselt suuremat haldusterritoriaalset üksust. Kosenkraniuse sõnul on väär nimetada märkimisväärselt laieneva pindalaga Pärnut Suur-Pärnuks, Pärnu vallaks või Pärnu linnaks. Piisavat nimetusest Pärnu.
Šorin ei esitanud otseseid vastuargumente Pärnu soovile mitmete valdadega liitumiseks. Ta leidis, et kui omavalitsused peavad ühinemist heaks sammuks, siis tuleb neile edu soovida. Samas ei näe Šorin mõjuvat põhjust Sindi liitumiseks Pärnuga. Teatavasti on Sindi linnavolikogu välistanud Pärnuga ühinemise otstarbekuse. Seda teades oli arvukal väärikate ülikooli kuulajaskonnal huvitav kuulda arvamusavaldusi ja seisukohti, millest vähem räägitud. Mõnigi Šorini väljaütlemine kutsus esile paljude kuulajate heakskiidu ja päris innuka aplausi.
Just sellepärast ongi põhjust peatuda eeskätt Sindi linnapea mõtetel, mida ta jagas täiendavalt veel pärast kohtumist.
Haldusreformi seadust lugedes on Šorini arvates seatud eesmärgid igati ootuspärased, kuid saavutamise viis jääb pealiskaudseks. „Vandeadvokaat Paul Varul, kellelt paluti õiguslikku hinnangut praeguse haldusreformi seadusele, on selgelt väljendanud, et 5000 elaniku nõue ei ole hea kriteerium haldussuutlikkuse hindamiseks. Samuti on riigikogu liige Külliki Kübarsepp seadust kritiseerinud, kuna praeguse lähenemisega jääb mulje nagu oleksid väiksemad omavalitsused a priori haldussuutmatud,“ viitab Šorin kahe inimese seisukohale. Kriteeriumid peavad olema sisulised ja hinnatavad: kas omavalitsus saab oma ülesannete ja juhtimisega hakkama või mitte. „Praeguse reformi sisust ei selgu kuidas muutuvad ühinemise korral teenused paremaks ja kättesaadavamaks.“
[pullquote]5000 elaniku puhul kohtuvad suisa kaks halba korraga – võim läheb juba piisavalt kaugele, aga tegelikku võimekust veel ei teki.[/pullquote]Kohaliku omavalitsuse konkurentsivõimet ei määra selle suurus, vaid geograafiline asukoht. „Oleme ju kõik kuulnud ’kuldseringi’ valdadest ümber Tallinna, Tartu ja Pärnu. Ümber Tallinna paiknevad vallad võiksid rahulikult olla 1000 elanikuga, ikka oleksid nad püsti rikkad. Seal jätkuks piisavalt ettevõtluskeskkonda ja töökohti.“ Ta kinnitab, et lootusetult aetakse segi regionaalpoliitika ja omavalitsuspoliitika. „Kui tahes hea omavalitsuspoliitika ei saa asendada regionaalpoliitika puudumist. Luues 5000 või 11000 elanikuga haldusüksuseid ollakse ikkagi lootusetult haldussuutmatud võrreldes Tallinna ja Tartuga. 5000 elaniku puhul kohtuvad suisa kaks halba korraga – võim läheb juba piisavalt kaugele, aga tegelikku võimekust veel ei teki.“
Šorin ei ole laieneva Pärnu vastane, aga on iseseisva Sindi pooldaja. Ta tunnustab omavalitsusjuhte, kes leiavad, et nende piirkonna arengut saab Pärnust paremini ja edukamalt juhtida ning suunata. „Rohkemate maksumaksjatega on finantsvõimekus kindlasti suurem, kui omavalitsust võetakse puhtalt majandusüksusena. Samas on kohalikul omavalitsusel kaks olemuslikku põhjust: majanduslik ja demokraatlik. Paraku on peamine vaidlus jäänud kinni omavalitsustel kui majandusüksustel. Loeb üksnes elanike arv, nn mastaabiefekt.“ Ja Šorin pöörab tähelepanu olulisemale. Oma valitsuste (pane tähele lahku kirjutamist) mõte on ikka selles, et kohalikud võiksid otsustada kohalikke asju. Alles otsuste täideviimiseks on vajalik majandada võimalikult efektiivselt!
Sindit esindades on linnapeal südamel Eesti väikelinnad, sest (maa-)valdade ja maakonnakeskuste vahele jäävad oma loogikal toimivad linnad. „Näiteks Sindi puhul ei saa rääkida valglinnastumise tagajärjel tekkinud omavalitsusest. Sindi tekkis tööstuse arengu tagajärjel. Edukalt toimiva vabriku ümber kasvas asula, mis on ajas kasvanud ja kahanenud sisemiste protsesside tulemusel. Selle vastandiks on nn ’kuldseringi omavalitsused’ ümber Tallinna, Tartu ja ka Pärnu. Veel 15 aastat tagasi oli Sauga rahvaarv 2000 juures. Täna üle 4000. Väga palju sellest kasvust on Pärnust välja kolinud pärnakad. Millised arengud selliseid asumeid ees ootab, ei osata täna täpselt öelda. Mingil hetkel tekib puudus lasteaia kohtadest, siis hakkab neid järsku ülejääma, ruumipuudus tabab koole.“
Enamus ühinenud omavalitsusi leiab KOVi pingerea lõpust. „Edukuse tagab rahvastiku juurdekasv, teistest piirkondadest tulnud inimeste või perede suurenemise arvel. Võrrelge näiteks Tallinna ja Tartu vahet või Tartu ja Pärnu vahet.“
[pullquote]Mõistetakse, et maaomavalitsuste ja Pärnu linna sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused on liiga suured, et tagada kogu piirkonna ühtlane areng.[/pullquote]„Laienemist taotleva Pärnu läbirääkimised on kulgenud justkui üksmeelselt, kuid alates septembrist ilmnesid tagasilöögid, sest otsustamise tähtaeg läheneb. Läbirääkimistelt on lahkumas Tõstamaa. Palju pole puudu ka Saugas ja Toris. Sauga volikogu viimasel istungil algasid teised läbirääkimised. Mõistetakse, et maaomavalitsuste ja Pärnu linna sotsiaalsed ning majanduslikud erinevused on liiga suured, et tagada kogu piirkonna ühtlane areng. Läbirääkimised ei olevat andnud kindlust Sauga valla arenguks. Ebamõistlikult lühike tähtaeg ei ole samuti soodustajaks. Nii tuli eile (toimetaja märkus: 27. 09) uudis, et Vändra vald on Vändra alevile selga keeramas. Kogu see protsess tekitab rohkem segadust, kui selgust.“
Teada on asjaolu, et 5000 elaniku määr pole teaduslikult välja töötatud, vaid sündinud ekspertkomisjoni kokkuleppel. „Kuigipalju on mõistetav soov väga selgelt hinnatava mõõdiku leidmiseks. Kuid ükski konkreetne arvnäitaja ei ole hea.“
Halinga läbirääkijad pettusid kõnelustes Vändra ja Tootsiga. „Puudub ühisosa ja ei kipu ka tekkima. Laenan mõtte Igor Gräzinilt, kes haldusreformi arutelul lisas ühinemiste kriteeriumite hulka ka vaimu ja kultuuri. Neid ei saa lühikese ajaga allutada mitte mingisugusele regulatsioonile, käsule või sunnile. Kui ikka ei ole ühist hingamist, siis sunniga seda samuti ei saavutata.“ Türi linn, Türi, Oisu ja Kabala vallad ühinesid 2005. aastal, aga praeguse vallavanema sõnul ei ole probleemid kuhugi kadunud.
Sindil oli 26. septembril tähtpäev, mida küll suurelt ei tähistatud. 1991 aastal väljastas Arnold Rüütel Sindile tunnistuse omavalitsusliku staatuse kohta. Enne seda eksisteeris selline kummaline haldusüksus nagu Pärnu linna Sindi linn. Šorin meenutab, et Sindil olid kaks esindajat Pärnu täitevkomitees, kuid eelnõu algatamiseks vajati nelja liikme allkirja.
„Sulev Mäeltsemees, üks tunnustatumaid riigikorralduse eksperte, on öelnud, et hiigel omavalitsusi saab luua kas väga tiheda asustusega riikides või vastupidi väga hõredalt asustatud piirkondades, nagu seda on näiteks Lapimaa. Eestis ei saa. Mis pistmist on hiigelvallas omavalitsusliku korraga?“
Ühinemispreemial peatudes küsib Šorin: kas tõesti leidub kedagi, kes usub või arvab, et omavalitsused saavad peale ühinemist valmis? „Selleks ju preemiat pakutakse – tehke midagi, mida te siiani pole valmis teinud, kolme aasta jooksul ära. Tegemata on üldiselt investeeringud, mille prioriteetsus ei ole väga kõrge või on investeeringu maht ääretult suur. Aga preemia suurus ei lahenda seda küsimust ikkagi.“
Šorin pakub ka lahendust: „Alustada tuleb diagnoosiga, süüvides sisusse, leidmaks, mis valesti. Alles siis saab asuda lahendusi otsima. Muidu on tegu asendustegevusega ja selle vastu olen ma kindlasti. Kahtlematult peab haldusreform olema paindlik, sest omavalitsused on ja jäävad erinevaks. Haldusreform saab olla vaid üks samm riigireformist, millest küll räägitakse, kuid mida lähitulevikus pole kusagil tulemas näha.“
Šorin ei välista, et ’süüdi’ on mingid alusväärtused, mis põhjustavad rahulolematust. „Kui võtame Pärnu või Pärnumaa näite, siis me ei ole mitte ainult väikesed rahvaarvult vaid ühendustelt muu maailmaga. Aga siin avaksime hoopis uue teema: Via Baltica, lennujaam, sadam. Käsitlemist väärib ka maksusüsteem. Riigi tänane põhimõte, et me säästame ennast rikkaks, ei vii meid 21. sajandil enam edasi. Aga seegi oleks uus teema!“
Et Eesti on eriline, seda kinnitas Šorin tsitaadiga, mida ütles Külli Taro Eesti maaomavalitsuste liidu taasloomise 25. aastapäevale pühendatud konverentsil: „Ei ole maailmas teist nii väikese rahvaarvu, hõreda ja ebaühtlase asustustihedusega riiki, mis oleks Euroopa Liidu ja NATO liige koos sellest tulenevate kohustustega, ent pole nii rikas kui Luksemburg.“
Urmas Saard
Samal teemal:
