Eile sõidutas Pärnust väljunud põllumeeste buss maaelu vastu huvi tundvad inimesed Pärnumaa nelja talusse, kus tutvuti väga erinevate talupidamise töödega.
Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit koostasid 24. juulil toimunud üleriigiliseks avatud talude päevaks eriprogrammid, mis võimaldasid Tallinnast, Tartust, Jõhvist, Rakverest ja Pärnust viia tasuta bussisõiduga üle veerandtuhande inimese avatud talude päevale.
Pärnust väljunud bussis oli 45 inimest, keda saatis Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Leho Verk. Hästi ettevalmistatud reisikava andis mitmekülgse ülevaate riigi põllumajanduse eripäradest. Külastades erineva tegevusvaldkonna ja -mahuga talunikke saadi päris mitmeti teadlikumaks. Kohapeal võis maitsta ehedat talutoitu ja teha oste.
Kõikjale jõudmiseks aitasid eksimatult teed leida hästi nähtavad viidad ja avatud talupäeva kirjadega punased õhupallid. Tamme talu ürdiaeda jõudmiseks pööras buss Lihula maantee 12. kilomeetril Lavassaare poole. 3 kilomeetrit veel sõitmist ja meid võttis vastu talu perenaine Heli Viedehof, kes alustas maitsetaimede kasvatamise ja töötlemisega 2004. aastal.
Maitse-, lõhna- ja ravimtaimede kollektsiooniaed on mitmekesine ja kõike kuuldut raske korraga meelde jätta. Esimesena jäi silma kõrget kasvu kollaste õitega üheksavägilane, mida tarvitatakse arstirohuna. Viedehof sakutas kätega õrnalt taimi, et lõhnad paremini haistmiseni jõuaksid ja soovitas seda külastajatelgi teha. Metskassi naerise õitest saab tervistavat teed külmetuse korral. Perenaine jagas ämbrid inimestele kätte ja palus õite korjamisega käsi harjutada. Keegi ema küsis nõuannet, mida lapse varbale panna, et mädanema kippuvat haava ravitseda? „Esmalt tuleb jalg kummikust vabastada, et jalg õhku saaks,“ kostis Viedehof ja soovitas seejärel kasutada salvei lehte. Perenaine on Räpina koolitusega. Uusi taimi käib ta toomas Saksamaalt, aga ka lähemalt, näiteks Lätist. Aias on kohvik, kus pakutakse teed ja kohvi. Teades suurema hulga külaliste saabumist, küpsetatakse ka ürdipirukat. Mõned põikasid aia kõrval asuvasse metsa kukeseeni korjama, aga perenaine palus jätta need siiski puutumata.
Keskpäeval peatus buss Sepa mahetalu väravas, mis asub Koonga valla Pikavere külas. Nele Tammel on lihaveisekasvatus ja lehmakari. Talus töötleb piima ka ise. Toodab käsitööjäätist. Tamm rääkis bürokraatlikest asjaajamistest, mis sunnivad teinekord ka trikitama, et jääda seaduse silmis ausaks ja tulla maaelu korraldamisega toime. Palju tähelepanu püüdis endale isane paabulind, kes polevat perenaise jutu järgi mitte üldsegi kõige peamine. Inimesed anusid ja kõnetasid lindu kuidas oskasid, et too oma kohevad sabasuled lehvikuna kõrgele laiali laotaks, aga uhke isaslind ei teinud kuulmagi ja piirdus üksnes üürikese esinemisega, sedagi tagantvaates. Elamust tekitas ka lehmade käest toitmine leivaga. Mõnedki lapsed olid esmakordsel kokkupuutel suurte loomadega kartlikud, aga kogusid kiiresti julgust nendega harjumisel.
[pullquote]42-aasta vanune haruldus, nimeks „Kolhoositar“[/pullquote]Panga talu nimetus tekitas pisut segadust, sest Pärnumaal ei ole samanimeline majapidamine ainus. Meie sõitsime Koonga vallas asuvasse rooside kasvatusse. Silva Tamsalu on õigustatult uhke oma Eesti roosiaretajate kollektsioonaia üle. Esimesena võttis ta kätte potis kasvava roosi ja ütles, et see on 42-aasta vanune haruldus, nimeks „Kolhoositar“. Peale selle on tal veel 51 Eesti aretust. Tamsalu tutvustas Edgar Savisaare roosi, samuti on Edgari emale pühendatud roos. Sealsamas peenral on kahe esimese kõrval „Staatspräsident Päts“, mis aretatud Christoph Veigandi poolt Saksamaal 1937 aastal.
Edasi suundusime pargirooside juurde. „Kurista“ pargiroosi õied on väga intensiivse värvusega. Seda kohe osta ei saanud, aga kõike võib tellida. Mõtlesime Kärdiga, et „Kurista“ pargiroos sobiks ka meie koduaeda ja andsime tellimuse sisse. Kätte saab järgmisel aastal. Panga talus tegeletakse ka mesinduse koduveini tootmisega.
See oli möödunud aastal iseseisvuspäeva aegu, kui presidendilt teenetemärgi pälvinud OÜ Mätiku talu peremees Aivar Pikkmets ütles kõrget autasu saades, et peab seda kogu piirkonna maaelu tunnustamiseks. Pärnust 50 kilomeetri kaugusel Oidrema külas asuv Mätiku talu annab mahepiima poolesajalt lehmalt, niisama palju on ka noorkarja. Peremeest ennast me ei kohanud, aga külalistele andsid talutöödest põgusa ülevaate perepoeg Mikk Pikkmets ja peretütar Mirjam Pikkmets. Lisaks
piimakarjakasvatusele jõuab talu tegeleda lambakasvatuse ja munakanade pidamisega. Imetlesime uut põllumajandustehnikat, tutvusime sügavallapanuga vabapidamislaudaga ja vaatasime piimatöötlemise seadmeid, nägime ka väikest piimatöötlemise tsehhi, kus valmistatakse mahepiimast naturaalseid piimatooteid.
Urmas Saard