Toompea Haridusseminari koosolekul oli kõne all haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevuse testimise pilootuuringu tulemused ning ülikoolide ja täiendõppe roll ametialases ettevalmistuses. Ettekande neil teemadel pidasid Jaak Uibu ja Ülo Vooglaid. Seminaril osalejad võttis vastu Riigikogu aseesimees Jüri Ratas.
Viidates Jaak Uibu uuringu tulemustele, millest nähtus, et riigiasutuste poolt inimeste kirjadele vastamine on pealiskaudne, osutas maaelukomisjoni esimees Kalev Kotkas, et riik on tõepoolest muutunud õhukeseks, ega suuda alati talle pandud ülesandeid täita.
„Riigi eesmärgiks ei tohi praegu olla odavus, vaid hoolivus ja konkurentsivõime,” ütles Kotkas.
Seminaril osalenud Riigikogu liige Tarmo Kõuts tõdes, et ühiskonnas puudub mehhanism, et kasvatata noortes õigeid väärtushinnanguid, mille tõttu kannatab ka riigi toimimine.
Oma uuringus, milles vaadeldi, kuidas riigiasutused vastavad selgituse taotlustele ja märgukirjadele, mis saadetud erinevatele haridus- ja võimuinstitutsioonidele, tõdes Jaak Uibu, et enamik riigiastutuste vastuseid olid formaalsed ja sisulisi vastuseid tuli väga harva. Sellest järeldas Uibo, et haridus- ja võimuinstitutsioonide oskuspädevus komplitseeritud probleemide lahendamisel on madal või puudub üldse. Ka tõi ta esile ametnike arrogantsuse ning tahte ja motivatsiooni puudumise küsimustele vastamisel.
Ülo Vooglaid kõneles oma ettekandes haridussüsteemi puudulikkusest ametniku kui tervikliku ja pädeva isiksuse kujundamisel ja tõdedes muuhulgas, et Eesti kõrgharidussüsteem ei ole tegelikult võimeline ette valmistama ametnikke, kes on piisavalt kvalifitseeritud ja motiveeritud. Vooglaiu hinnangul on otsuste kvaliteet täna madal ja ametkonnal puudub reaalne vastutus oma tegevuse eest.
Seminari aitas korralda Riigikogu maaelukomisjon. Komisjonil on Toompea Haridusseminariga pikaajaline koostöö.
Ülo Mattheus, Riigikogu pressitalitus