“Kas äppe toob kurg või tulevad need kapsalehe alt?“ naljatleb CERT Eesti infoturbe ekspert Anto
Veldre turvalise interneti päeval toimunud konverentsil „Nutikalt netis“.
Kadi Hainas
Tegelik olukord on palju tõsisem, sest mobiilirakendustega kaasnevad sageli ohud, millele pööratakse liialt vähe tähelepanu. „Kui sa aru ei saa, siis ära lihtsalt vajuta!“ toob ta lihtsa näite, kuidas võimalikest probleemidest hoiduda.
Mobiilirakenduste uuendamine on oluline, sest programme täiendatakse ning tehakse järjest paremaks. „Minul on aga paar programmi sellised, mida ma teadlikult ei uuenda,“ toob Veldre näite teadlikust kasutamisest. Põhjused on lihtsad – ühe videomängija uusversioonis võeti osade videote näitamisõigused ära ning teine programm tahtis peale uuendamist nuhkima hakata.
Sellised rakendused, mis avaldavad installeerimisel või uuendamisel soovi ligi pääseda omaniku andmetele, tekitavad palju furoori. See on Veldre sõnul olukord, kus tuleb langetada otsuseid. Näitena toob ta Facebooki, mille rakenduse uusversioon tahab ligipääsu omaniku andmetele, kuid Veldre sellega aga ei nõustunud ning kustutas äpi ära. „Minu otsus oli lihtne, sest Facebooki kasutaja ma pole,“ toob ta näite sotsiaalvõrgustiku põhjal. Samas mõistab ta, et igapäevaste kasutajate otsus ei saa nii sirgjooneline olla.
Tuleb enda jaoks selgeks mõelda, kas loobuda või aktsepteerida olukorda ja teatada oma võrgusõpradele, et nad ei saadaks sellist infot, mille lekkimine võiks probleeme tekitada.
Kuid kes on teadlikmobiilikasutaja?
„Lihtsam on öelda, kes ei ole teadlik mobiilikasutaja,“ mõtiskleb Veldre. Minna poodi ja osta telefon selle järgi, et sõbral on samasugune, ei ole märk teadlikkusest. Samuti ei pea Veldre targaks mõtteks oma telefoni ühendamist töömeiliga. Inimene peaks otsuse langetama – kas tema telefonis on eraelu või töö. „Kui tööasjad on telefonis, siis tuleb seda õppida teadlikult kasutama, sest ohud on palju suuremad,“ paneb Veldre südamele. Samuti peaks igal nutitelefonil olema peal viirusetõrje. Selleks, et leida enda jaoks sobiv, soovitab Veldre vaadata äpipoodide, näiteks Google Store’i esikümmet – sinna ei õnnestu pääseda ühelgi libarakendusel. Muidugi saab soovitusi lugeda ka blogidest, kuid ka seal tuleb osata info tõesust hoolikalt hinnata. Viirusetõrje ei garanteeri küll 100% kaitset, kuid ilma selleta ei tea üldse, missugust elu telefon elab.
Kui numbrite taga on euro või dollari märk on tegemist päris rahaga!
Veebikonstaabel Andero Sepa sõnul puutub politsei mobiiliäppidest põhjustatud probleemidega kokku üsna vähe. Küll aga on juhtunud, et telefon on sattunud lapse kätte ning selle tagajärjel on tekkinud meeletudarved. Siinkohal on nii Sepa kui ka Veldre sõnul kõige parem soovitus õpetatada lapsele selgeks, et kui numbrite taga on euro või dollari märk, tuleb tehing pooleli jätta. Ka vanemad peaksid kõigepealt selgeks tegema, millega nende laps telefonis tegeleb. „Pole kasu, kui vanemal endal on kasutuses Nokia 5110, kuid lapsele ostab viimasepeal nutitelefoni,“ leiab veebikonstaabel, et lapsevanem on see, kes peaks oma lapsele samuti nutitelefoni kasutamist selgitama. Seda on aga raske teha siis, kui vanem ise ei tea nutitelefonidest midagi ning laseb lapsel omavoliliselt tegutseda. Samuti paneb Sepp südamele, et oma krediitkaardiandmeid ei tohiks mitte mingil juhul telefoni salvestada.