Meenutus Eesti lipu 125. aastapäeva tähistamiselt Otepääl. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
4. juuni on Eesti lipu päev. Esimese sinimustvalge trikoloori õnnistamisest Otepää kiriklas möödub tänavu 142. aastat. Traditsiooni kohaselt toimub Otepääl pidulik rongkäik, jumalateenistus ja kontsert.
Sellel aastal saavad külastajad näha Otepää pastoraadis sinimustvalgele rahvuslipule, Jakob Hurdale ja Otepää ajaloole pühendatud näitust. Näitus on valminud Otepää Maarja koguduse, Otepää valla ja Otepää Kultuurikeskuse koostööna. Õhtu lõpetab Tartu Akadeemilise meeskoori kontsert Otepää kirikus.
Eesti lipu 142. aastapäeva tähistamise kava 04.06.2026
Kell 9.45 kogunemine Otepää Lipuväljakule, vallavalitsuse hoone ette.
Kell 10.00 pidulik rongkäik Lipuväljakult Otepää Kirikumõisa. Rongkäigus osalevad akadeemiliste organisatsioonide, kohalike omavalitsuste, jõustruktuuride, seltsingute, kollektiivide ja koolide esindused lippudega.
Kell 10.15 kõned ja tervitused Otepää Kirikumõisas.
Avatud on pastoraat, kus on võimalik näha temaatilist näitust, mis on pühendatud sinimustvalgele rahvuslipule, Jakob Hurdale ja Otepää ajaloole. Näitus on valminud Otepää Maarja koguduse, Otepää valla ja Otepää Kultuurikeskuse koostööna. Näitust saab külastada Eesti lipu päeval, 4. juunil kell 10.00-18.00.
Kell 11.00 pidulik jumalateenistus Otepää Maarja kirikus.
Kell 13.00 Otepää kirikus koduste lippude õnnistamine kirikus.
Kell 18.00 Eesti lipp 142 kontsert Otepää Maarja kirikus. Esineb Tartu Akadeemiline meeskoor. Pilet 10 euro, õpilased, pensionärid 5 eurot, lapsed kuni 10 a. (k a) TASUTA.
Eesti lipu ajaloost
Sinimustvalge lipp oli esialgselt Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp. Lipu õmblemise idee algataja oli Karl August Hermanni abikaasa Paula Hermann. Mälestuste kohaselt osteti lipuriie Põltsamaalt ning Paula Hermann, Emilie Beermann ja Miina Härma õmblesid selle valmis. Emilie vend Christoph Beermann tegi lipule varre ja viis lipu siis Tartusse.
Sinimustvalge lipp pühitseti Otepää kiriklas 4. juunil 1884. a. Eesti Üliõpilaste Seltsi väljasõit Otepääle sündis Burchard Sperrlingki kutsel. Küllasõitjail oli peidetult kaasas Seltsile kingitud sinimustvalge siidlipp. Kui Otepää kiriku tornikiiver paistma hakkas, päästeti lipukangas tuulde lehvima. Järgmisel päeval toimus kirikla saalis lipu võimas pühitsemine ja õnnistamine: esmalt pidas tollane Seltsi esimees Peeter Hellat avakõne, seejärel pühitses lippu kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Heinrich Rosenthal ütles tseremoonial: “Olgu Eestimaa täis kuradeid, meie lippu nad ei võida!” Peale pühitsemist peideti lipp aga ära oma aega ootama.
Peale pikki arutelusid kehtestas Eesti Vabariigi Riigikogu 27. juunil 1922. aastal sini-must-valgele lipule seadusandlikul teel riigilipu staatuse.
Heitlikel okupatsiooni-aastatel õnnestus esimene riigilipp ära peita. Esimese sinimustvalge rahvuslipu asukohta teadsid vähesed. Lõpuks jõudis lipp Eesti Rahva Muuseumisse, kus see asub ERMi lipusaalis ja on kõigile nähtav. Avalikult eksponeeritakse teda ainult EÜSi üldkoosoleku loal ning Seltsile väga olulistel tähtpäevadel.
Vastavalt Eesti lipu seadusele heiskavad 4. juunil lipu kõik riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata ka kõik teised.
Samal teemal:
SINDIS TÄHISTATAKSE EESTI LIPU PÄEVA PIDULIKU RONGKÄIGU JA KONTSERDIGA