Erakorraline meditsiiniline vastuvõtt Mustamäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Alates käesoleva aasta 1. aprillist jõustub muudatus, mis annab haiglate erakorralise meditsiini osakondadele (EMO) võimaluse piirduda vastuvõtuõe vastuvõtuga nende patsientide puhul, kes esmase hindamise järel ei vaja edasist erakorralist abi.
Muudatuse eesmärk on parandada EMO kättesaadavust inimestele, kellel seisund raskem või eluohtlik, ja kasutada EMO ressursse sihipärasemalt.
2025. aastal moodustasid kiiret reageerimist mittevajavad pöördumised 58% kõigist EMO külastustest. Eeskätt on ülekoormusega hädas Tallinnas ja Tartus asuvate haiglate EMOd, kus see tähendab, et tõeliselt raskete ja ootamatute tervisehädadega inimesed ei pruugi iga kord abi saada piisavalt kiiresti.
Sotsiaalminister Karmen Jolleri sõnul tuleneb muudatus ülekoormusega hädas olevate haiglate ettepanekutest. Haiglatele antakse suurem vabadus oma töö korraldamiseks ja just selleks, et erakorraline ja elupäästev abi oleks tagatud võimalikult heal tasemel. Ühtegi haiglat uut korda kasutusele võtma ei kohustata.
Kõik erakorralise meditsiini osakonda pöördujad saavad jätkuvalt esmase vastuvõtu, kuid erinevalt praegu kehtivast korrast kaob kohustus igaüks tingimata arsti või eriõe juurde saata. Vastuvõtuõde võib otsustada, et olukord ei ole erakorraline ning abi tuleks küsida näiteks apteegist või perearstikeskusest. EMO visiiditasu ei tagastata.
“Igal pöördujal on mure ja mure oma tervise pärast on alati suur. Kui aga tegemist on ilmselgelt mitte erakorralise juhuga, nagu nohu, marrastus, puuk või soov retsepti pikendada, ning inimene tuleb sellega kuni kuueks tunniks EMOsse ootejärjekorda, siis see ei ole kuidagi mõistlik ka talle endale,” ütles Joller. “Seepärast soovitan juhul, kui kahtled ja vajad tervisenõu, esmalt seda küsida perearsti infotelefonilt 1220.”
Uue korra kehtestab sotsiaalministri määrus, mille järgi peavad EMOsse pöördujad vastuvõtuõe juurde jõudma esimesel võimalusel ning eesmärk on, et 80% patsientidest jõuaks triaažini hiljemalt 10 minuti jooksul.
Triaaži käigus hinnatakse inimese terviseseisundit, määratakse abivajaduse kiireloomulisus ning otsustatakse, kas inimene vajab EMOs edasist arstiabi või uuringuid.
Suunav viit EMO-sse. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Määrus paneb üleriigiliselt paika triaažikategooriad ja maksimaalsed ooteajad:
punane – kohene arstiabi (eluohtlik seisund)
oranž – arstiabi kuni 15 minutiga
kollane – arstiabi kuni 60 minutiga
roheline – vajadusel õe või arsti vastuvõtuni kuni 3 tundi
sinine – vajadusel õe või arsti vastuvõtuni kuni 6 tundi
Määrus täpsustab ka vastuvõtuõe pädevusnõuded: triaaži teeb õde või eriõde, kellel on piisav kliinilise hindamise kogemus ning triaažialane väljaõpe; vajadusel kaasatakse otsustusse arst. Triaaži tehakse ka edaspidi Eestis ja rahvusvaheliselt tunnustatud triaažijuhendi alusel, mis avaldatakse Tervisekassa kodulehel.
Kui patsiendi EMO-visiit lõpeb vastuvõtuõe juures ehk triaažis, siis see dokumenteeritakse ja info edastatakse tervise infosüsteemi. See tähendab, et hiljem on selgelt näha, mis hinnang anti ja mis juhised inimene sai.
Eluohtliku olukorra kahtlusel tuleb alati helistada 112. Kui ei ole kindel, kas tervisemure vajab EMOsse pöördumist, tasub küsida nõu perearsti nõuandetelefonilt 1220, kus vastavad õed ja arstid. Paljude kergemate murede korral saab abi ka apteegist.
Samal teemal:
SOTSIAALMINISTEERIUMI EELNÕUGA SOOVITAKSE MUUTA SENIST EMO KORDA