Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Marko Nuut, Eneli Arusaar ja Chätlyn Parts Sindi raamatukogus tutvumas Vabadussõda käsitleva kirjandusega. Selfie: Chätlyn Parts
Päevatoimetaja
Täna külastasid Eesti Lipu Seltsi Sindi osakonna liikmed Chätlyn Parts (esimees), Eneli Arusaar ja Marko Nuut Sindi raamatukogu, et tutvuda Vabadussõda käsitleva kirjandusega. Lugejate külastusnurgas peetud nõupidamisel valmistuti Vabadussõjas võidelnute mälestuspäevaks.
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond tähistab laupäeval, 3. jaanuaril Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva kogunemisega Sindi Vanal kalmistul kapten Viktor Araki – Vabadusristi VR II/3 ja Kotkaristi kavaleri – kalmu juures. Eesti Apostliku Õigeusu kiriku Sindi Jumalailmumise kiriku tornis helisevad traditsiooniliselt kellad. Tseremoniaalsest mälestushetkest kutsutakse kõiki osa saama.
Eesti Muinsuskaitse Selts taastas 36 aastat tagasi relvarahu mälestushetke traditsiooni avaliku üldrahvaliku sündmusena. Toona, 3. jaanuaril 1990 kell 10.30 saatis Eesti Raadio eetrisse vastava märguande, mispeale linnaliiklus osaliselt seiskus ja helisesid kirikukellad. Sestsaadik on mälestushetke peetud igal aastal. Eesti Muinsuskaitse Seltsi ja paljude teiste kodanikeühenduste üleskutsega on liitunud ka lipu selts.
Eesti Lipu Seltsi Sindi osakond ühineb üleskutsega mäletada ja mälestada ning ärgitab Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval kogu Eesti rahvast, s.h. riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse, iseäranis ajakirjanikke ning kõiki kaaskodanikke peatuma kirikukellade helina saatel 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, kelle ohvrimeelsus tegi võimalikuks meie oma riigi sünni.
Läitkem küünlad ka kodudes! Kutsume kandma sel päeval rinnas sinimustvalgeid värve – linti, rosetti või lipumärki. Heisakem hoonetel ja sõidukitel sinimustvalged lipud!
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev on lipupäev, mil heisatakse lipp päikesetõusul või hiljemalt kell 08:00 hommikul. Lipu heiskavad riigiasutused, kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, aga oodatud on kõik teisedki lippe heiskama. Lipp langetatakse päikeseloojangul.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda. Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu.
Valik raamatuid Vabadussõjast
Chätlyn Parts tegi väikese ülevaate Sindi raamatukogus leiduvast kirjandusest, mis on soovitav lugemine teistelegi ajaloohuvilistele.
„Pealuu Märgi All” räägib kuidas sündis Kuperjanovi pataljon, nende tegudest ning saavutustest. „Vabadussõda 1918-1920 Hannes Walter’i artiklite kogumik” on huvi äratav sellega, et Walter pääses ligi ka suletud dokumentidele Venemaal. Nii leiab sellest raamatust infot, millele puudus ligipääs teistel ajaloolastel. Raamatust leiab teose Vabadussõja kohta, ning samuti teiste suuremate lahingute kohta.
„Lõbus Vabadussõda” on kogumik lustakamatest seikadest, mis juhtusid sõja ajal. Kokku on need kogutud sõdurite erakogudest ning rahvusarhiivist. „Heldur Karmo Elu Muusikas” on Helduri elulugu. Ta oli luuletaja ning laulukirjutaja, kes on Eesti muusikutele kirjutanud ligemale 4000 lauluteksti, raamatus jutustavad lugusid muusikud, kes temaga töötasid ning sõbrad ja tuttavad
Samal teemal:
3. JAANUARIL TÄHISTATAKSE VABADUSSÕJAS VÕIDELNUTE MÄLESTUSPÄEVA LIPUPÄEVANA