Mati Rosenstein reisil. Foto erakogust
Arvamus
Aldo Kals, teekaaslane
Mul on au õnnitleda Pärnu-Jaagupi munitsipaalpoliitikut, muinsuskaitse- ja hoolekandetegelast Mati Rosensteini tema tähtsa juubelisünnipäeva puhul, mis on 2. juulil! Täname Mati perekonnaliikmeid, kes tema kõrval seisnud ja seisavad ning tänasesse päeva toonud.
Mati ise ja mitmed tema lapsepõlve-, kooli-, seltsi ja teekaaslased on samuti jõudnud või jõudmas kõrgesse ikka. Suured teod ja ettevõtmised on jäänud minevikku ja nüüd on õigus loorbereil puhata ning sobival hetkel midagi meenutada.
Viimased viis aastat on toonud kaasa selle, et Mati perekonna, eelkõige aga kirikuõpetajast isa elutöö, Jakobi luteriusu kiriku elushoidmine sai väärika krooni uskumatult vägeva kivikatuse näol! Olgu tänatud need, kes pumba juures olid ja raharaudu liigutasid (maakonna vanim kirik oli seda väärt)! Ega valvsad seltsimehed kiriku torni ei roninud ega teadnud, et sealt alla vaadates oli auklikus ja roostetanud plekk-katusel kahtlasi sinise ringiga ümbritsetud päikesemärke. Kirikukatus polnud Matile ainus soodne elamus lähiminevikust.
2022. aastal oli suurejooneline üritus, millega Jaagupi rahvas meenutas Eesti järjekorras kuuenda Vabadussamba esmaavamise sajandilist aastapäeva. Oli, mida meenutada. Mõne kuuga kogus kohalik muinsuskaitse selts 1988. aasta sügisel üüratu rahasumma ja pani järgmise aasta 18. juunil sellega püsti kuldkirjadega sihvaka Vabadussamba, üheltki punaparunilt ega kõrgel kohal istunud endiselt parteitöötajalt kopikatki kerjamata.
Hea sõnaga meenutasid jaaguplased ja uduverelased 2023. aastal Eesti õigeusu kiriku kohaliku ja Tallinna Issanda muutmise peakiriku ülempreestri Emmanuel Kirsi ning 2024. aastal Memento esiritta kuulunud uduverelasest vabadusvõitleja Elmar Joosepi sajandilist sünniaastapäeva. See, mille eest hoiatas Eesti õigeusu kiriku taastaja isa Emmanuel 35 aastat tagasi, hakkab alles nüüd tasapisi mõne esipoliitiku juuste alla imbuma. Itta vaadates on enamus „usupuhastustööd“ veel tegemata, sest omad kõrgete tiitlitega kodukootud „usuvabaduse kaitsjad“ seisavad põiki teel ees.
Mullu 27. veebruaril möödus 75 aastat Pärnu-Jaagupi naabruses metsavendade Ertsma punkrilahingust. Tore, et meil on sündmuskoha lähedal väärikas mälestuskivi, kus seda traagilist ajaloosündmust pidulikult tähistada. Jällegi kummardus Jaagupi muinsuskaitsjatele ja nende juhile Matile!
Tänavu 10. mail jäi selja taha Jaagupi kooli 345. aastapäev ja taas on võimalus tänada kohalikke muinsuskaitsjaid, kes alustasid selle rootsiaegse taustaga aastapäevade saagat täpselt pool sajandit tagasi. Nad tähistasid viieaastase eeltöö järel Jaagupi kunagise kooli-, täpsemalt köstrimaja aseme kivisse raiutud aastaarvudega 1680–1980. Siit sai alguse see, millest hiljem kujunes rootsiaegsete koolide liikumine, mis ametlikult vormistati 1984. aastal Turba Keskkoolis ja mida juhib Forseliuse Selts, kuhu kuulub ka meie kool. Ka kaunistab kooli parki meie kooli nimekale kasvandikule,Tartu Ülikooli ilmastikuteadlasest professorile Kaarel Kirdele tema 100. sünni-aastapäevaks 1992 püstitatud kunstiline sepistuulelipp! Hoiatan, et siin öeldu on jaaguplaste isamaalise rahvusliku ajaloomälu jäädvustamise pudemed, tööde nimekiri ise on üsna pikk ja kirjas seltsi ajalooraamatus. Kõike seda on õigus koos Matiga täna ja edaspidi meelde tuletada. Palve nooremale põlvkonnale. Kui kiriku- või surnuaia noolsirged mitmesajameetrised piirdemüürid kipuvad siinseal murenema, pange palun käed külge, veteranidest pole enam asja.
Mati õnnitlejateks on Pärnu-Jaagupi kunagise keskkooli 8. lend (1963), muinsuskaitsjad, hoolealused ja töökaaslased tema Halinga turvakodust, Põhja-Pärnumaa vallavalitsus, Jakobi luteriusu kogudus ning Isamaa erakonnakaaslased.