Fotol Wimberg, erakogust
Päevatoimetaja
6. juunil kell 20 loeb „Kirikute öö“ raames Kadrina kirikus Reiner Brockmanni luuletuste tõlkeid Wimberg. Vahepaladena kõlavad omaloomingulised orelivinjetid ambiendis kirikuõpetaja Meelis-Lauri Eriksonilt. Sissepääsul on oodatud vaba annetus.
Saksamaalt pärit Reiner Brockmann (1609–1647) tuli 1634. aastal Eestisse ja õppis ära eesti keele. Esmalt töötas ta Tallinnas gümnaasiumis kreeka keele professorina, seejärel viimased kaheksa aastat oma elust Kadrinas kirikuõpetajana (1639–1647). Eestis olemise aja jooksul andis ta väga suure panuse eesti kirjakeele arengusse ja eestikeelse ilukirjanduse tekkel. Tema eestikeelsest luuletusest „Carmen alexandrinum…“, mille ta kirjutas 1637. aastal Tallinnas ühe pulmapeo puhul, algab eestikeelse ilukirjanduse ajalugu, see on esimene teadaolev eestikeelne ilukirjanduslik tekst.* Brockmann suri haiguse tõttu Kadrina kiriklas ning on maetud Tallinna Oleviste kirikusse. Tegu oli 17. sajandi ühe kõige parema eesti keele oskajaga mitte-eestlaste seas ning selle sajandi eesti kultuuri suurkujuga.
Tolle aja kombele kohaselt olid need luuletused pühendatud konkreetsetele isikutele või sündmustele
Reiner Brockmannil oli tugev luuletaja ambitsioon ja vaieldamatu andekus selles kunstilaadis, aastail 1627–1643 kirjutas ta teadaolevalt umbes 70 luuletust, millest enamik oli saksa või ladina keeles, paar tükki kreeka keeles ning neli eesti keeles. Tolle aja kombele kohaselt olid need luuletused pühendatud konkreetsetele isikutele või sündmustele, kooliõpetusest peaks meenuma, et sellist luuletust nimetatakse juhuluuleks – aga veel õigem oleks seda nimetada pühendluuleks. Oluline on, et neis luuletustes kirjeldati isikuid, sündmusi ja kogu ümbritsevat maailma ikkagi poeetilises võtmes. Brockmanni on peetud tolle aja Eestis elanud luuletajate hulgas üheks silmapaistvamaks. Wimberg on Brockmanni luuleloomingust eesti keelde tõlkinud umbkaudu poole ja osa sellest saab nüüd ette kantud Brockmanni kodukiriku võlvide all. Wimbergi 32 Brockmanni-tõlget on ilmunud 2024. aastal Loomingu Raamatukogu 18. numbris, pealkirjaks „Seal tähevõlvi all“.
* Esimene nimeliselt teadaolev eestlasest luuletaja on Käsu Hans 18. sajandi alguses Põhjasõja ajal. Kristjan Jaak Peterson omakorda sajand hiljem oli esimene eestlane, kes ise pidas ennast luuletajaks.