On oluline, et ühiskond ja noored ei unustaks meie ajalugu. Kaks aastat on möödunud Venemaa ulatuslikust terrorirünnakust Ukraina vastu, kus samuti peavad miljonid inimesed kannatama. Peame mäletama oma ajalugu ja seisma jätkuvalt Ukraina kõrval, et ajalugu sellisel kujul Eestis kunagi ei korduks.
1949. aasta kevadel pandi toime genotsiid Eesti rahva vastu. Siberisse veeti nälgima või surma üle 20 000 inimese, keda peeti totalitaarse võimu vaenlasteks. Küünla võib süüdata koduaknal, millega meenutame neid tuhandeid süütuid inimesi, kes Eestist vägivaldselt Venemaale viidi ja kelle hauad asuvad teadmata kohtades võõramaa mullas. Kuid kõikjal üle riigi toimuvad 25. märtsil mälestuskogunemised, mida korraldavad justiitsministeerium, Inimõiguste Instituut, Eesti Mälu Instituut, Eesti Memento Liit ja kohalikud omavalitsused.
Kell 12.00 toimub Eesti Mälu Instituudi saalis (Tõnismägi 8) märtsiküüditamise mälestuspäevale pühendatud kirjandivõistluse “Kiri küüditatule” parimate tööde auhindamine. Samas autasustatakse lähiajaloo teemaliste õppematerjalide koostamise konkursil osalenud parimaid õpetajaid.
Sel päeval kuulutab Eesti Mälu Instituut välja ka tavaks saanud foto- ja videokonkursi teemal “Eesti mälumajakad” (autasustamisüritus 23.08.2024). Lisaks möödub tänavu 80 aastat Eesti taasokupeerimisest Nõukogude vägede poolt. Kommunistliku terrori eest lahkusid kodumaalt kümned tuhanded inimesed. Nende mälestuseks kuulutatakse välja esseekonkurss, mille autasustamine leiab aset leinapäeval, 14. juunil.
Kell 15.50 asetab pärja Kommunismiohvrite memoriaali juures asuva ohvitseride mälestusseina juurde kaitseminister Hanno Pevkur.
Kell 16 algab Maarjamäel Kommunismiohvrite memoriaalis tseremoonia koos pärgade asetamisega küüditamisohvrite mälestuseks. Kõnelevad president, peaminister, justiitsminister, Memento Liidu esimees ja diplomaatilise korpuse vanem. Palvuse peab EELK peapiiskop. Muusikaliste vahepaladega esinevad Margareth Mürk ja Erkki Reimann (kitarr). Esitamisele tuleb Eesti Mälu Instituudi ja Postimehe korraldatud kooliõpilaste kirjakonkursi “Kiri küüditatutele” võidutöö.
Mälestustseremooniat modereerib Eesti Õpilasesinduste Liidu esimees.
Kell 18 saab süüdata küünla Vabaduse väljakul, mida korraldab Inimõiguste Instituut. Kokku asetatakse 1550 küünalt, mida on võimalik kohapeal süüdata. Lisaks seab Eesti Mälu Instituut väljakule üles eesti-, inglise-, vene-, soome- ja saksakeelsed põhjalikud infotahvlid selgitava tekstiga. Traditsiooniliselt kuvatakse õhtul Patarei vangla merepoolsele küljele küüditatute mälestuseks punane valgusinstallatsioon.
Vabamu ja KGB vangikongid on 25. märtsil erandkorras avatud 11.00–18.00! Vabamu muuseumi püsinäitus “Vabadusel ei ole piire” kutsub külastajaid tunnetama vabaduse haprust ning osa saama eestimaalaste isiklikest lugudest okupatsioonivõimu ajal.
Ülevaade 25. märtsi mälestuspäeval toimuvast üle Eesti
Tartumaal
Märtsiküüditamise mälestuspäeval süüdatakse küünlad ja asetatakse pärg Pisarate pargis küüditatute mälestuskivi juures kell 10. (Sõpruse silla Karlova poolne haljasala, Turu tänava ääres)
Märtsiküüditamise mälestuspäeva tseremoonia Rukkilille monumendi juures, kell 11. Mälestuspäeval esinevad kõnede ja mõtisklustega Tartu linnapea Urmas Klaas, Tartu Memento juhatuse liige Piret Tarto, Tartu Memento liige Tõnu Käbi ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klassi õpilane Toomas-Erik Vahtra.
Mälestuspalve loeb piiskop emeritus Joel Luhamets.
Märtsiküüditamise mälestuspäeva mälestusjumalateenistus Tartu Pauluse kirikus, kell 12.
Tartlased süütavad küünlad küüditatute mälestuseks Tartu Raekoja platsil, kell 19. Tartu linna poolt paigutatakse raeplatsile 250 küünalt.
Pärnumaal
Pärnus toimub märtsiküüditamise mälestusüritus kell 12 Riia maantee äärses Leinapargis, raudteejaama kunagises asukohas, kus küüditatud 1949. aastal loomavagunitesse aeti ja Siberi poole saadeti.
Mälestustalituse juhatab oma sõnumiga sisse Pärnu Eliisabeti koguduse praost Tõnu Taremaa ning küüditatud, Pärnumaa represseeritute ühingu Memento liikmed, süütavad 75 mälestusküünalt. Leinapargi mälestuskivi juures seisavad auvalves Pärnumaa Kaitseliidu maleva relvastatud võitlejad ja leinavalves noorkotkad Eesti Lipu Seltsi leinalippudega.
Küüditamisohvreid ja 75 aasta taguseid sündmusi meenutatakse kõnedega. Mälestuskivi jalamile asetatakse pärjad ja küünlad. Üritusel laulab Pärnu kunstide kooli solist Carola Kaaver.
18.00 läidetakse küünlad Tori vallas Sindi Avatud Noortekeskuse juures ja Tori alevikus Püha Jüri ratsamonumendi ees. Tulukesed jäävad põlema järgmise hommiku päikesetõusuni.
Harjumaal
12.00 mälestushetk Tallinnas Toompeal, Leinava Linda mälestusmärgi juures.
14.00 Keila jaama mälestuskivi juures.
Hiiumaal
12.00 Lehtma mälestuskivi juures.
Saaremaal
12.00 Kudjape memoriaali juures, järgnevad tseremooniad liikuva graafiku järgi, Roomassaare ja Jaagarahu sadamas.
Ida-Virumaal
12.00 Jõhvi raudteejaamas asuva mälestuskivi juures.
18.00 Narva raekoja platsil süüdatakse küünlad.
Põlvamaal
10.00 Veriora raudteejaamas.
12.00 Põlva raudteejaamas.
Järvamaal
10.00 Järva-Jaani mälestuskivi juures.
11.00 Öötla mõisa pargis.
12.00 Paide Murtud Rukkilille mälestuskivi juures.
13.00 Türi kesklinna kalmistul.
18.00 Koeru mälestuste pargis.
Jõgevamaal
10.00 Kääpa (Saare).
10.00 Jõgeva leinapargis.
11.00 Põltsamaal.
Läänemaal
11.00 Haapsalu Toomkirikus.
13.30 Ristil, mälestusmärgi “Raudteerattad Mäletavad” juures.
Võrumaal
11. 00 Võru raudteejaama juures.
Valgamaal
12.00 Keeni raudteejaama juures.
Lääne-Virumaal
11.00 Rakvere Okaskrooni mälestusmärgi juures.
Mälestuspäeva info on leitav ka Facebooki eventis ja Inimõiguste Instituudi mälestuspäevale pühendatud veebilehelt: Märtsiküüditamise mälestuspäev 2024.
KU päevatoimetaja