Hoolimata keerulisest ajast majanduses pole hinnatõus muutnud tarbijate ostuotsuseid ja Eesti inimesed ei hoia jõulude arvelt kokku, selgus SEB korraldatud uuringust.
67% eestimaalastest plaanib jõule tähistada samaväärselt nagu eelmisel aastal ning ei kavatse kokku hoida. Kingitustele kavatseb ligi kaks kolmandikku kulutada kuni 200 eurot. SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš tõdes, et vaadates olukorda majanduses on mõnevõrra üllatav, et 67% Eesti inimestest ei tunne survet jõulude tähistamiselt kokku hoida.
Kõige enam tunnevad kulutuste kärpimise vajadust kuus alla 750 eurot teenivad inimesed
31% uuringus osalenud eestimaalastest siiski piirab oluliselt oma tegevusi ja oste, et säästa nii aega kui ka raha. „Kõige enam tunnevad kulutuste kärpimise vajadust kuus alla 750 eurot teenivad inimesed, kellest ligi pooled piiravad oma jõuluaegseid kulutusi märkimisväärselt. 750-1500 eurot teenivate inimeste seast tunneb sama ligi kolmandik ning üle 1500 euro teenivatest inimestest umbes viiendik, et nad ei saa jõulude ajal tähistada samaväärselt eelmise aastaga,“ tõi Tkatš välja uuringu tulemused.
Ta nentis, et ilmselt on jõulud aeg, mil Eesti inimesed on arvestanud mõnevõrra suuremate väljaminekutega ning seepärast ei peeta ka spetsiaalselt kulude kokkuhoidu vajalikuks ning ilmselt otsitakse võimalusi kulusid kokku tõmmata pigem igapäevaste kulutuste arvelt.
Ligi kaks kolmandikku kavatseb kingitustele kulutada kuni 200 eurot
69% uuringus osalenud inimestest plaanib jõulukingitustele kulutada kuni 200 eurot. Üle 200 euro eest plaanib kingitusi soetada 19% Eesti inimestest ning 13% vastanutest ei plaani jõulukingitustele üldse raha kulutada.
„Üle 250 euro plaanib jõulukingitustele kulutada 12% eestimaalastest, kelle seas on enim 40-59-aastaseid ja rohkem kui 2000 eurot kuus teenivaid inimesi. Tasub veel välja tuua, et nende hulgas, kes ei plaani jõulukingitustele üldse raha kulutada, on nii neid, kes teenivad alla 350 euro, kui ka omajagu neid, kes teenivad enam kui 2000 eurot,“ märkis Tkatš tõdemuses, et jõulukingituste ostmine ei ole alati seotud rahaliste võimalustega. Tõenäoliselt mõjutavad kingitegemise plaane ka perekondade erinevad jõulutraditsioonid ning see, et jõulukinke tehakse pigem ainult lastele ja järjest vähem samaväärselt palju täiskasvanutele.
Jõulukingitustele kulutatakse valdavalt sama palju kui eelmisel aastal
Ka jõulukingitustele kuluv summa on aasta-aastalt üsna muutumatu – 57% uuringus osalenutest tõi välja, et kingitustega seotud kulutused on samas suurusjärgus eelmise aastaga. Seega võib Tkatši sõnul järeldada, et Eesti inimesed on üsna head jõuludeks planeerijad, teades oma kulutusi juba ette. „See võimaldab ka majanduslikult keerulistel aegadel soovitud ostud siiski ära teha, sest on juba ette teada, kui palju jõulude tähistamiseks raha kõrvale panema peab,“ ütles eraklientide segmendi projektijuht.
13% märkis, et peavad jõulukinkide pealt sel aastal oluliselt rohkem kokku hoidma
18% vastajatest nentis, et kingitustele kuluv summa on võrreldes eelmise aastaga siiski veidi väiksem. 13% märkis, et peavad jõulukinkide pealt sel aastal oluliselt rohkem kokku hoidma.
Peaaegu kolmandik alustab jõuludeks valmistumist detsembris
Veerand uuringus osalenud eestimaalastest ehk 25% püüab oma jõuluostud teha sooduspakkumiste ajal. 34% vastas, et soetab neid eri aegadel, siis kui mõni sobiv kingitus silma jääb. 31% vastanutest alustab jõuludeks valmistumist detsembris, kuid vaid 5% jätab selle viimasele nädalale enne jõule. Varakult ehk juba suve lõpus või hiljemalt sügisel alustab jõulukingituste ostmist 5% uuringus osalenud inimestest.
jõulude tähistamisega oma võimete piire ei ületata
Tkatš tõdes, et suures pildis oskavad Eesti inimesed oma kulusid planeerida ning tundub, et jõulude tähistamisega oma võimete piire ei ületata. „Detsembris tehtavad kulutused on võrreldes ülejäänud aastaga mõistagi mõnevõrra suuremad, kuid summa, mis pühade ajal kulutatakse on aasta-aastalt pigem püsinud samas suurusjärgus,“ võttis Tkatš kokku.
SEB tarbijate ostukäitumise uuring toimus 2023. aasta oktoobris ja novembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis, 1004 Lätis ja 1000 Leedus elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
Allikas: optimist.ee
Toimetas Urmas Saard