Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialist Christel Rose Bachmann kirjeldab üheksat Eestis elavat kärplast (kärp, nirk, metstuhkur, metsnugis, kivinugis, naarits, mink, mäger ja saarmas).
Kas tunned kärplaseid?
Kärplased (Mustelidae) on liigirikkaim sugukond kiskjaliste seltsis. Nad on levinud kõigil mandritel, välja arvatud Austraalias ja Antarktises. Kärplaste välimus ja suurus võib olla erinev, kuid üldiselt on nad pika painduva kere ja lühikeste jalgadega loomad. Värvus varieerub enamikel liikidel hallikates ja pruunikates toonides, kus võib esineda põhivärvusest heledamaid või tumedamaid mustreid. Kärplastel on väga hästi arenenud meeled, eriti haistmis- ja kuulmismeel, mis on abiks nii jahtimisel, kui ka ohu ennetamisel. Nende hulgas on mitmeid erineva spetsialiseerumisega liike ning paljudele on iseloomulik saagi jälitamine urgudes.
Kärplased on valdavalt üksikeluviisiga. Nende eluiga looduses on tavaliselt 5-10 aastat.
Kärplased on peamiselt lihasööjad, kuid mõned liigid võivad aeg-ajalt süüa ka taimtoitu. Maapinnal elavate liikide menüüs on peamiselt närilised, kuid näiteks poolveelise eluviisiga liikidel kalad ja väiksemad veeloomad. Kärplaste toidulaualt võib leida ka linde ja linnumune ning vahel harva külastatakse ka mesitarusid. Mõnele liigile on omane toiduvarude kogumine. Kärplased on valdavalt üksikeluviisiga. Nende eluiga looduses on tavaliselt 5-10 aastat. Sigimisperioodi pikkus on liigiti erinev ning embrüo emakasse implanteerumine toimub tavaliselt hilinemisega. See on eriti kasulik vahetuvate aastaaegadega kliimas, kus poegade saamist on seeläbi võimalik edasi lükata soodsamasse perioodi. Poegade arv pesakonnas varieerub liigiti.
Paikselt elab Eestis praegu üheksa liiki kärplaseid: kärp, nirk, metstuhkur, metsnugis, kivinugis, naarits, mink, mäger ja saarmas. Eksikülalisena on meile sattunud ka ahm, kelle levikuala jääb meist põhja poole, kuid tema sattumine Eestisse on vähetõenäoline. Mitmed kärplased on üksteisele väliselt väga sarnased ning neid võib kergesti omavahel segamini ajada.
Mink on võõrliik, kes meie loodusesse jõudis karusloomafarmidest. Ta on ka naaritsa elupaiga- ja toidukonkurent ning seetõttu kadus üheksakümnendatel naarits Eesti loodusest täielikult. Väike naaritsa asurkond on taasasustatud Hiiumaale, kuid mujal Eestis teda ei leidu.
Suurema huvi korral saab kõiki neid loomi paremini tundma õppida blogipostituses.
Kärbi ja kärplaste vaatlusandmete kogumine
Kuni 2000. aastani on kärp olnud Eestis laialdaselt levinud kiskja, kuid hilisemaid vaatlusandmeid on vähe. Kärbi vaatlusandmeid kogutakse Loodusvaatluste nutirakenduse kaudu, et saada teada, millistes piirkondades loom elutseb ning kuidas tal läheb.
Kas oled kohanud kärpi või teisi kärplaseid? Aita täiendada Eesti kärplaste levikukaarte peagi ilmuvas Euroopa imetajate atlases!
KU päevatoimetaja