Fotogalerii
Tööpäeva lõppedes kohtusid teisipäeval, 1. novembril, Pärnumaal asuvas Lindi raamatukogus poolteist tosinat raamatute sõpra, kellest suure enamuse moodustasid kohaliku kogukonna õpetajad, lisaks paar meest kaugemalt, nende hulgas siinse infoveski uudiste koguja.
Tänavu juulis ametisse astunud Lindi raamatukoguhoidja Maret Kampus-Külm rääkis, et tal oli kohe algusest peale mõttes luua mingi raamatusõprade klubi taoline ühendus, mis virgutaks ühiste huvidega seltskonna koosistumisi otse raamaturiiulite vahel. Heale mõttele lisas tuult tiibadesse Riigikantselei eestvedamisel algatatud kuu aega kestev Arvamusrännak, millest Maret kibekiirelt kinni haaras. Teemaks valitud „Raamatukogude uuenev tähendus” sobitus Mareti ettepanekul ja Arvamusrännaku teekonnale asunute heakskiidul suurepäraselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamisega, sest ilma raamatute tarkuseta taganeks meie tulevik mineviku teadmatuste küüsi.
Sissejuhatuseks esitas Maret mõningaid arvandmeid Lindi raamatukogu kohta. Raamatukogu külastajate hulk on viimaste aastate lõikes püsinud 160 lähedal. Neist lapsi pea poolsada ja täiskasvanuid pisut üle saja. Lugemisusinuselt paistavad selgelt silma naised, kellest meestel tasub kindlasti eeskuju võtta. Mullune külastuste koguarv oli 3827 ja laenutuste hulk 5629 ühikut. Oluline on seejuures teada, et raamatukogu kasutavad kaheksa küla elanikud. Nende inimeste koguarv on umbes 9000 hinge. Raamatukoguhoidja näeb selliste näitajate valguses oma tööpõldu kaunis suurena, sest tee raamatukogusse peaks leidma märksa arvukam hulk ümbruskonna külade elanikke. Lootust muutusteks kujundavad mitmed raamatukogu külastajad, kes ei pea paljuks igal nädalal – mõnel juhul isegi sagedamini – uksest sisse astuda, et ikka ja jälle loetud kirjanduse pamp uute lugemist ootavate raamatute vastu välja vahetada. Küsimusele, millised raamatud praegusel ajal lugejatele rohkem huvi pakuvad, oli vastuseks, et naisi köidavad enim armastusest kõnelevad leheküljed, aga küsitakse ka aina rohkem eesti kirjanike teoseid.
Tänavu Audru osavalla vapimärgiga tunnustatud Lindi lasteaed-algkooli direktor Ulla Orgusaar hindab kõrgelt raamatukogu paiknemist samas hoones, mis 2007. aastal valmis koos lasteaed-algkooliga. Nii on raamatukogu mudilastele ja kooliõpilastele käega katsutavas ulatuses.
Pooleteisele tunnile kavandatud arutelu raamatukogude uuenevast tähendusest jaotus kolmele „horisondile”: kui midagi ei muudeta; teekond esimeselt horisondilt teisele ja kutse unistamisele. Alustati sellest, millisena tänane olukord paistab, kui mitte midagi ei muudaks. Naised avaldasid mitmesuguseid arvamusi ja Maret kirjutas need kokkuvõtvate märksõnadena suurele paberile. Esimeste asjadena tõdeti raamatute laenutust, kohapealset lugemise võimalust, perioodika olemasolu, paljundamise teenust jne.
Ühisele arutelule järgnes töö neljas eraldi istuvas grupis. Kokku istuvad seltskonnad valiti juhuse tahtel, mitte omavahelise meeldivuse või kokkuleppena. Selleks said kõik osalejad loosi tahtel Maretilt erinevates värvides paberist riba, mis neid ühte liitis.
Järgmisena püüti jõuda selguseni, milline on nägemus aastast 2035. Kõige põnevamas osas pandi kirja viis punkti. Esimesena kriipsutati alla, et raamatud ja raamatukogutöötajad on alles. Teisena jätkatakse kõigega, mis seni kohtumiste, näituste, koolituste ja muu vajalikuga tehtud, aga iseäranis rohket tähelepanu pööratakse erinevas eas noortele. Leiti, et võiks olla rohkem üleriigilisi lugemismänge, mille parimaid märgatakse ja autasustatakse. Kolmandaks peeti võrdluses linnaga tähtsaks samade võimaluste olemasolu maaraamatukogudes. Nimetati e-lugerite ja muusikafailide laenutust ning suuremaid ruume. Tulevikku vaadates loodeti kodust lahkumata saada lihtsas e-keskkonnas tutvuda raamatutega, suhelda raamatukoguhoidjaga ja tellida raamatuid. Et ka vanematele ja erivajadustega inimestele oleks kõik samaväärselt kättesaadav. Sooviti raamatukulleri teenust. Viimasena öeldi viiendaks, et raamatukogudes olgu ka lastehoid.
Lõpuks arutleti selle üle, mida on vaja teha, et jõuda unistustele lähemale. Üheskoos leiti, et riigil on väga suur roll selles, kuidas ja kui palju raamatukogud areneda saavad.
Urmas Saard
Samal teemal:
ARVAMUSRÄNNAKU ÜLERIIGILISED ARUTELUD ALGAVAD PÄRNUMAAL LINDIL
