12. veebruaril toimus Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, tema 138. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.
Ajaloodoktor Ago Raudsepp kõneles Eesti julgeolekupoliitilistest valikutest aastatel 1939 -1940, asetades need laiemasse rahvusvahelisse konteksti. Ta tõi esile, et kõik toona langetatud Eesti poliitilised otsused olid võimalikest parimad. Häid valikuid ei olnud.
Raudsepp rõhutas, et Eesti mitte ei jäänud 1939. aastal üksi, vaid oli olnud üksi kogu aeg. Baaside lepingu ratifitseerimisel oktoobris 1939 Riigikogu kaitse- ja väliskomisjoni laiendatud koosseisude istungil ei teinud keegi ühtegi etteheidet valitsusele, et polnud küsitud abi. Teati, et seda polnud paraku küsida mitte kelleltki. “Eesti otsustajatele saab ette heita ainult seda, et nad proovisid päästa Eesti riiki ja ohverdasid Eesti au. Tagantjärele teame, et see oli viga, sest riiki ei õnnestunud päästa niikuinii ja seega oleks tulnud päästa au,” ütles Raudsepp.
Tagantjärele teame, et see oli viga, sest riiki ei õnnestunud päästa niikuinii ja seega oleks tulnud päästa au
Nüüdseks on Eesti Vabariik ühiselt demokraatliku Euroopaga ajaloost õppinud. NATO on Immanuel Kanti loogika järgi loodud demokraatlike riikide liit, kus demokraatiad ei sõdi omavahel ja demokraatiad moodustavad liidu loobudes osast suveräänsusest julgeoleku nimel.
Mälestusloengu eel esinesid lühikontserdiga professor Peeter Paemurru ja Adrian Paemurru. Keskpäeval süüdati Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetati pärgi ja lilli.
KU päevatoimetaja