Riigikantselei teatel austame 3. jaanuaril, Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeval, Eesti eest võidelnuid ja selle puhul heisatakse lipud.
1920. aasta 3. jaanuaril 1920 lõppes võitlus Vabadussõjas. Eesti kaotas üle 6 000 inimese, neist 3 588 otseses lahingutegevuses.
Vabadussõda algas 28. novembril 1918, mil Nõukogude Vene väed tungisid üle Narva jõe ning hõivasid 1919. aasta alguseks märkimisväärse osa Eestist. Loomisel olev Eesti armee, mida toetasid Soome ja mitme teise maa vabatahtlikud, suutis vastase rünnakud peatada ja tagasi tõrjuda.
Alates 1919. aasta märtsist oli peaaegu kogu eestlaste asuala taas Eesti Vabariigi kontrolli all. Ka edasistes ägedates lahingutes ei suutnud Punaarmee Eesti sõjaväe ja rahva vastupanu murda.
Relvad vaikisid 3. jaanuaril 1920 kell 10.30, mil jõustus Eesti Wabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmitud vaherahu sõjategevuse lõpetamiseks. Kuu aega hiljem, 2. veebruaril 1920 kirjutati alla Tartu rahuleping, mis avas tee Eesti Vabariigi rahvusvahelisele tunnustamisele.
„Vabadussõda oli viidud lõpule ja meie olime saanud kätte selle, mida meil õigus saada. Raskusi on meil praegugi weel, kuid need pole pooltki nii rasked, kui tolleaegsed. Siis istus naine lastega kodus ja tegi tööd, mees wõitles wäerinnal, kodus tunti puudust kõigest, isegi leiivast,” vahendas 1933. a Sakala president Konstanin Pätsi kõnet 3. jaanuaril, kui mälestati Tallinna Vabadusplatsil vaherahu aastapäeva leinaparaadiga.
Vabadussõjas võidelnute mälestuspäeva tähistamiseks helisevad kell 10.30 kirikute kellad ja süüdatakse mälestusküünlad Vabadussõja mälupaikades üle Eesti.
KU päevatoimetaja
Samal teemal:
