Mullu 12. novembril võttis Riigikogu vastu pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse, millega täiendati riiklike tähtpäevade loetelu lastekaitsepäevaga, lisades lastekaitsepäeva lipupäevade loetellu.
Seekordse pühade ja tähtpäevade seaduse ning Eesti lipu seaduse muutmise seaduse eelnõu algatasid valitsus ja riigikogu liikmed Annely Akkermann, Jüri Jaanson, Toomas Kivimägi, Signe Kivi, Signe Riisalo, Mart Võrklaev, Kaja Kallas, Liina Kersna, Vilja Toomast, Yoko Alender, Andrus Seeme ja Andres Sutt ning Sotsiaaldemokraatlik erakond. Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 83 Riigikogu liiget.
1. juunil rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamine on mitmetes kohtades üle Eesti saanud pikaajaliseks traditsiooniks.
2019. aasta lõpus Lastekaitse Liidu poolt Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja fraktsioonidele saadetud ühispöördumisele kirjutasid alla 19 lapse õiguste ja heaolu eest seisvat organisatsiooni. Esmakordselt saatis Lastekaitse Liit sellekohase arvamuse põhiseaduskomisjonile 2018. aasta kevadel. Lastekaitsepäeva tähistamise traditsioon jõudis liidu eestvedamisel Eestisse juba üheksakümnendate alguses. Eesti Vabariik ühines ÜRO lapse õiguste konventsiooniga 1991. aastal. Selle ühe põhimõttena tuleb lapsele seaduste ja kõigi teiste vahenditega kindlustada eriline kaitse ja tagada võimalused tema igakülgseks füüsiliseks, vaimseks, kõlbeliseks ning sotsiaalseks arenguks. 1. juunil rahvusvahelise lastekaitsepäeva tähistamine on mitmetes kohtades üle Eesti saanud pikaajaliseks traditsiooniks. Näiteks toob Lastekaitse Liidu ja Tallinna Loomaaia koostöös algatatud lastekaitsepäeva tähistamine loomaaias pered ja lapsed 1. juuni puhul jätkuvalt sinna kokku.
Eesti lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte hiljem kui kell 8 ja langetatakse päikeseloojangul, aga mitte hiljem kui kell 22. Lipupäeval heiskavad Eesti lipu riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Samuti on Eesti lipu heiskamise õigus elu-, äri- ja büroohoonete omanikel.
KU päevatoimetaja