Täna peale kolme võis Tre Raadio Pärnu stuudio lainel kuulata järjekordset Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengut. Üle paarikümne aastase mägironija kogemustega Kristjan-Erik Suurväli meenutas 2018. aastal esimeste inimestena toimunud Eesti alpinistide tõusmist 6801 meetri kõrgusele Ida-Karakorami mäetipule.
Mäkke tõusmist võimaldav asjaajmine algas seitsmele alpinistile 2018. a 15. jaanuaril dokumentide sisseandmisega. Ametlik luba saadi ronimiseks mäele nimetusega “The Unnamed Peak 6751″ 5. juunil India Mägironimise Sihtasutuselt, mis oli piiritsooni mineku tõttu kooskõlastatud India siseministeeriumi ja kaitseministeeriumiga. India viisa saadi 27. juunil ja 4. juulil tõusis lennuk Tallinnast lendu. Teekond kulges marsruudil Moskva- Delhi-Leh.
Lehis ühinesid ekspeditsiooniga kaks kokka, kaks šerpat, 15 koormakandjat ja sideohvitser Stanzing Norbu. Sideohvitser pälvis mägironijate kiitvat hinnangut, kuid kuus kandjat pöördusid haigestumise tõttu tagasi.
Alpinistidel polnud kasutada ühtegi head maakaarti. Google kaart oli ebatäpne, sest mingil ajal tehtu oli olude muutuste tõttu muutunud. Seitsmik pidi alustama Ida-Karakoramis tõusmist senini ronimata 6801 meetri kõrguse mäe tipule 22. juulil ühe paiku, aga lumesaju ja kehva ilmastiku tõttu mindi teele neljast. Rännakut tippu saatis lumesadu ja asuti pidevas pilvisuses. Tegemist oli Eesti alpinismi ajaloos kõrgeima esmatõusuga seni vallutamata mäetipule. Ronimisega ületati varasem rekord pea poole kilomeetriga. Päris mäetippu ronisid ühes eestlastega ka sideohvitser ja kaks india poissi. Tipus viibiti poolteist tundi. Mäe täpne kõrgus mõõdeti oma GPS-iga.
Mäele anti nimeks Rangstong Gyathok, mis pidi tiibeti keeles tähendama sadat aastat iseseisvust. Suurväli sõnul on selles sümboolne austus tiibetlaste väikerahva vastu ja ühtlasi tähendas ka Eesti suurjuubeli aastat, kuigi sajast aastast on Eesti Vabariik talunud pool aega okupatsiooni.
Saatjate kogenematuse tõttu kukkus osa varustust jääpragudesse, millele pidid alpinistid ise järele minema
Eesti mägironijad läbisid jalgsi autost kuni mäetippu jõudmiseni ja tagasi veokini umbes 140 kilomeetrit, mis on ligilähedaselt võrreldav Tallinna ja Pärnu vahemaaga. Teekonnal pidi ületama 6000 meetri kõrgust kuru. Saatjate kogenematuse tõttu kukkus osa varustust jääpragudesse, millele pidid alpinistid ise järele minema, jutustas Suurväli.
Alpinism.ee teatel kuulusid alpinistide seltskonda lisaks grupijuhile Kristjan-Erik Suurvälile veel eesronijana Sven Oja, Priit Joosu, Lauri Ehrenpreis, Meelis Luukas, Priit Simson ja Lauri Stern. Eestisse tagasi jõuti 9. augustil. Eesti alpinistid pälvisid saavutuse eest ka presidendi tähelepanu.
Järgmised raadioloengud toimuvad 3. ja 17. veebruaril.
Urmas Saard
Samal teemal:
Alpinistid tõusevad taas Tartu ülikooli ja Parroti mäetippudele