Terviseameti kinnitusel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga olnud tänavu enamiku nakkushaiguste levik väiksem, suurenenud on aga haigestumine muuhulgas nii läkaköhasse kui puukborrellioosi.
[pullquote]Läkaköhasse haigestumine on suurenenud[/pullquote]Soolenakkustesse haigestumise kogusumma on praeguste andmete kohaselt vähenenud ligi kolmandiku võrra: kui 2019. aastal oli samal perioodil Eestis registreeritud 771 juhtu, siis selle aasta võrreldaval perioodil oli kokku 534 registreeritut. Soolenakkuste alla liigituvad nii kampülobakterenteriit, shigelloos ehk düsenteeria, rotaviirusnakkus kui norwalk-viirusnakkus. Väikest haigestumise tõusu saab täheldada salmonelloosi, lambliaasi ja amöbiaasi puhul.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna nõunik Irina Dontšenko sõnul mõjutavad soolenakkuste ja teiste nakkushaiguste levikut nii inimeste vaktsineeritus, hügieeniharjumused kui omavahelise läbikäimise tihedus. „Inimeste arusaam kätepesu vajalikkusest on hüppeliselt tõusnud, loodetavasti jääb see harjumus meie tavapäraseks kombeks ka pärast COVID-19 leviku vaibumist,“ ütles Dontšenko.
Gripi levik oli tagasihoidlik ka enne eriolukorda
2019. aasta oktoobris alanud tänavune gripihooaeg on terviseameti gripikeskuse peaspetsialist Olga Sadikova sõnul olnud viimase 15 aasta üks leebemaid, võimalike põhjustena toob Sadikova esile nii suurenenud vaktsineeritust, inimeste paranenud kätehügieeni kui sotsiaalset distantseerumist. „Gripi hooaeg kestab üldjuhul oktoobrist maini ning ei ole veel lõppenud, grippi haigestumise kõrghooaeg on tavaliselt jaanuaris-veebruaris. Seega ka enne eriolukorda oli pilt grippi haigestumise vaates eelmise ja üle-eelmise aastaga võrreldes parem,“ ütles Sadikova. Ambulatoorsete pöördumiste statistika kohaselt on sel aastal maksimaalne haigestunute arv olnud 4078 inimest nädalas, eelmisel hooajal oli vastav näitaja 6424 inimest.
Riskirühmade vaktsineerimine aitab alati vähendada nii haigestumist kui suremust
Tänavusel hooajal on raske gripi või gripiga seotud pneumoonia tõttu hospitaliseeritud 577 inimest, 2018/2019 võrreldaval perioodil oli mai alguseks haiglaravi vajanud 1662 inimest. Intensiivravi on sel hooajal vajanud 21 inimest, eelmisel võrreldaval perioodil 130 inimest. Gripist tingitud tüsistuste tõttu on surnud 12 haigestunut, 2018/2019 hooajal lahkus meie seast gripi tõttu 57 inimest. „Võrreldes eelmise hooajaga vähenes haiglaravi vajanud patsientide arv 65,3 protsenti, intensiivravi vajanute arv 83,8 protsendi ning surnute arv 78,9 protsendi võrra,“ ütles Sadikova, kelle sõnade kohaselt võib näiteks gripi põhjustatud surmajuhtude vähenemise oluliseks põhjuseks olla ühe riskirühma ehk hooldekodude elanike vaktsineerimine. „Riskirühmade vaktsineerimine aitab alati vähendada nii haigestumist kui suremust.“
Läkaköhasse haigestumine on suurenenud
Piisk- ja vaktsiin-välditavatest nakkushaigustest on kaks korda suurenenud haigestumine läkaköhasse: kui 2019. aasta samal ajavahemikul registreeris terviseamet üle Eesti kokku 17 juhtu, siis tänavu on läkaköha registreeritud 36. korral. Ülejäänud piisk- ja vaktsiin-välditavad nakkustest on märgatavalt vähenenud haigestumine tuulerõugetesse ja pneumokokknakkusesse. Leetreid oli 2019. aasta maikuuks registreeritud 11 juhtu, sel aastal leetrijuhte Eesti registreeritud pole.
Puukborrelioosi ehk Lyme’i tõve haigusjuhtude arv on suurenenud 7 protsendi võrra, tänavu on sarnaselt mullusega registreeritud ka üks puukentsefaliidi haigusjuht.
HIV-nakkusi on registreeritud enam kui viiendiku võrra vähem, samuti on kolm korda vähenenud haigestumine gonokokknakkusesse ja enam kui viiendiku võrra klamüüdiasse.
Registreeritud krooniliste B- ja C-viirushepatiitide arv on suurenenud ja tänu sellele on hepatiitide üldarv suurenenud 20 protsendi võrra. Enam kui 40 protsenti on eelmise aasta võrreldava perioodiga registreeritud ka haigestumist süüfilisse.
KU päevatoimetaja