Suur pildigalerii
Neljapäeval, 14. märtsil toimus Rahvusraamatukogu humanitaarsaalis tavaks kujunenud emakeelepäeva konverents „Kas tõesti häbeneme riigikeelt?“. Konverentsil kuuldust koostas ülevaatliku kokkuvõtte Mihkel Volt, ajakirja Raamatukogu peatoimetaja. Artikli leiab Rahvusraamatukogu kodulehelt.
[pullquote]Ilusa selge eesti keele ülistuseks[/pullquote]17. korda Rahvusraamatukogus Maire Liivametsa juhatusel korraldatud emakeelepäeva konverentsi avas peadirektor Janne Andresoo, kes rõhutas meie keele rõõmsalt mängulise edendamise vajalikkust. Seejärel astus humanitaarsaali kogunenud rohke publiku ette õiguskantsler Ülle Madise, kelle ettekande pealkirjaks oli „Ilusa selge eesti keele ülistuseks“. Professor Ülle Madise keskendus oma ettekandes seikadele, millest johtuvalt tõdes, et „meie keel on allakäiguteel“. „Kas tõesti häbeneme oma riigikeelt?“ küsis ta ja vastas: „Reetmine on eesti keele äraandmine. Eesti mõte on olla Eesti.“ Ta osutas nii eesti keelt häbenevale suhtumisele teaduses, eraisikuile saadetud arusaamatuile ametikirjadele kui ka jultumusele seadusloomes, millest tõuseb tema sõnutsi „suuremat sorti segadus ja kulu“. Õiguskantsler Ülle Madise ettekandel põhinevat artiklit on võimalik lugeda ERRi portaalist.
Vikerraadios keelesaateid tegev ajakirjanik Piret Kriivan vaagis ettekandes „Uueaegne kadaklus – valehäbist või eksiarvamustest“ nii edvistamist ingliskeelsete firmanimedega, slängi, lauseehituse muundumist inglise keele mõjul ja eestipärast isikunimede käänamist kui ka laste sõnavõistlust ning välismaist huvi meie keele eripärade vastu. „Kadaklus pole idee ega kultuuriküsimus, vaid tema taotleb ainult elumugavust, kergemat läbisaamist,“ alustas ta oma esinemist A. H. Tammsaare tsitaadiga.
Orientalistist kirjaniku Rein Raua ettekanne „Keel kui vahend ja kui eesmärk“ osutas eesti keele autentsuse säilitamiseks liiga suurte survemeetodite rakendamise võimalikele ohtudele. Liiga suure kontrolliga võime tema arvates teha eesti keele tulevikule karuteene. Rein Raua sõnul peaksime loobuma n-ö eesti keele kui salakeele ideoloogiast. Ka eesti keele omandamise keerulisus on tema arvates müüt.
Vikerraadio ajakirjanik Märt Treier andis publikule hoogsa „vastulöögi“ parajalt põrpiva ettekandega „Vastulöök“. Tema esinemine oli Rein Rauaga samas helistikus, rõhutades suletud kultuuri paradoksi hukatuslikkust. „Noortega tuleb rääkida nende keeles. Kõrvadega kuulamine on kõige olulisem. Rohkem jaatavat suhtumist,“ oli Märt Treieri sõnum.
“Õppimine käib keelepõhiselt igas aines
Tallinna Ülikooli emakeele õpetuse lektori Merilin Aruvee ettekanne „Iga õpetaja on keeleõpetaja“ rääkis õpetajate keelelise teadlikkuse suurendamise vajadusest. „Õppimine käib keelepõhiselt igas aines. Rõhku tuleb pöörata ainekirjaoskusele, mis aitab ainepädevust saavutada,“ toonitas ta. Merilin Aruvee tegi ettepaneku ainekirjaoskuse sisseviimiseks õpetajakoolituse õppekavadesse.
Keeleteadlane Martin Ehala sõnas oma esinemise „Eesti keel kiirenevas ajas“ sissejuhatuseks, et ühiskonnas tuleb leida tasakaal armastuse ja sundimise vahel. Professor Ehala sõnutsi on ühtekuuluvustunde aluseks emotsionaalne side identiteediga. „Emotsionaalsest sidemest sõltub, millise tasandi territooriumit – nt Võrumaad, Eestit või Euroopat – inimene kõige kallimaks peab. Sellest omakorda sõltub selle territooriumi käekäik. Prantsuse ja saksa rahvusidentiteediga inimesele ei ole Eesti osaks nende identiteediterritooriumist. Eestit ehitavad üles aga eelkõige eesti identiteediga inimesed, sest neile on see territoorium emotsionaalselt esimene valik. Alles siis, kui eurooplastele on Eesti sama loomulik osa identiteediterritooriumist kui eestlasile Võrumaa, on nad emotsionaalselt valmis seda kaitsma. Identiteediloomes ei saa ääremaa käia keskusest eespool, sest see jätab ääremaa ilma emotsionaalsest sidemest, samas kui keskusel pole veel kujunenud emotsionaalset sidet ääremaaga. Ka keskuse huvides on tugevad lokaalsed identiteedid ääremaal, mis oleks keskuse suhtes positiivselt meelestatud. Eelnevast lähtuvalt on nii Eesti kui ka Euroopa huvides tugeva eestikeskse identiteedi arendamine. See eeldab rahvuskeskset identiteeti. Mis see praktikas tähendab? Leebet survet eesti keele kasutusele, senise keelepoliitika jätkamist. See tähendab nt institutsionaalset ja ühiskondlikku survet rahvusvahelistele ettevõtetele ja organisatsioonidele, toetamaks nende töötajate eesti keele õpinguid. Eesti keelel põhinev eesti kultuur ja emotsionaalne side on parim tagatis Eesti arengule. Mõõdukas rahvuslus Eestis on ka Euroopa Liidu huvides, sest see tagab geopoliitilise turvalisuse, takistades piirkonna ääremaastumist,“ kõneles Martin Ehala.
Mihkel Volt
