Ruhnu Kultuuriruumi 10. sünnipäeval. Fotod: Kairi Leivo
Päevatoimetaja
Sel kevadel tähistab Ruhnu Kultuuriruum oma 10. tegevusaastat, sünnipäeva puhul tunnustati Ruhnu kultuuriellu panustanud inimesi.
Igal aastal valitakse välja eriliselt silma paistnud inimesed, kellele antakse Ruhnu Nööbi laureaadi tiitel. Tiitleid on kolmes kategoorias – aasta põlisruhnlane, aasta ruhnlane ja aasta kultuurimetseen.
“Loodus muudab Ruhnu eriliseks, aga kultuur muudab Ruhnu surematuks – tahame tänada neid, kes sellesse panustavad,” ütles Ruhnu rahvamajas toimunud pidulikul sündmusel Kultuuriruumi juhatuse liige Mihkel Urmet.
Ruhnu Kultuuriruumi aasta põlisruhnlane
Selles kategoorias tunnustatakse nööbiga ruhnurootslasi, kes on silmapaistva tegevusega Ruhnu kultuuriellu panustanud. Tänavu pälvis tiitli Hugo Steffenson, kes on aidanud tutvustada ruhnu ajalugu ja kultuuri, ning hoidnud tihedat sidet Ruhnuga. Hugo oli vaid kaheaastane kui pere saarelt lahkus, ent on täna üks väheseid ruhnu keele ehk runska oskajaid, sest tema isa Jakob Steffenson pidas oluliseks, et lapsed räägiksid ka oma kodusaare keelt.
Ruhnu Kultuuriruumi aasta ruhnlane
Selles kategoorias tunnustatakse nööbiga ruhnlast, kes on andnud saare kultuuriruumile unustamatu panuse ning aidanud seda tutvustada väljaspoolegi. Käesoleval aastal pälvis tiitli Kristel Lauk: õpetaja, ettevõtja, kalur, kauaaegne Ruhnu kooli direktor ja kogukonna tugevdaja ehk südamega ruhnlane, kelle kaasabita ei sünni ükski kultuurisündmus ja kes on alati sajaga Ruhnu eest väljas.
Ruhnu Kultuuri(ruumi) metseen
Nimetatud kategoorias tunnustatakse nööbiga inimest, kelle tegevus on mõjutanud laiemalt Ruhnu kultuuriruumi arengut ja levikut nii meil kui mujal. Tiitli pälvis Kristel Rattus, kelle juhtimisel sai teoks ERMi suurnäitus rannarootslastest, kus ka ruhnlaste ajalool ja pärandil on vägev osa.
Lisaks nööpidele tunnustati tänukirjadega Kultuuriruumi asutajaliikmeid ja teisi, kelle teod saare kultuuri ja pärandi heaks silma paistsid, nende hulgas ruhnlased Heiki Kukk, Jüri Keskpaik, Andres Keskpaik, Jaan Urvet, Andre Nõu, Maria Norman, Marika Reintam, Tiina Allik, ERMi rannarootslaste konverentsi korraldaja Saale Randaru, rannarootslaste näituse kunstnik Iir Hermeliin, kuraatorid Mariliis Vaks ja Reet Piiri, Eestirootslaste kultuuriomavalitsuse juhataja Jana Stahl, pärandsortide säilitaja ja Ruhnu seemnepangale alusepanija Tiia Morfin ning Runska keeleprojekti eestvedaja ja läbiviija Anna-Greta Ter-Borch.
“Eelmine aasta oli Ruhnule väga ilus aasta. Ruhnu sai nähtavaks mitmel kultuurisündmusel nii saarel kui mandril. Ruhnurootsi viis kõlas Laulu-ja tantsupeo pillipeol viiuliliigi esituses, Ruhnu lugusid räägiti konverentsidel ja ERMis ning meie ansambliga Ruhnu saare lood ja laulud jõudsid ka Ameerikasse, New Yorki ja New Orleansi. Ruhnu keele projekt tõi esile vajalikkuse päästa niipalju seda vana kaunist keelt kui veel päästa annab, kaardistades kõik olemasolevad allikad, ning pandi alus Ruhnu seemnepangale,” ütles Ruhnu Kultuuriruumi juhatuse liige Kairi Leivo.
Nööbi kujunduse ja teostuse autor on Silver Roostik, kes voolis Ruhnu mustast tammest välja stiilse disainiga ehtenööbi, mida kaunistavad tunnustuse saanute hõbedased initsiaalid ja mis saavad viimase läike hülgerasvaga. Foto: Kairi Leivo
Nööpide kandidaate said esitada kõik saare elanikud ja sõbrad. Käsitööna valminud aumärgid- nööbid sündisid inspireerituna traditsioonilistest Ruhnu rahvarõivastest, kus just nööpidele oli väikese detailina suurt tähelepanu pööratud. Ruhnus populaarsed triibulised vestid olid ka vanasti kaunite nööpidega varustatud ning eristavad tänagi igal pidulikul üritusel ruhnlase teisest rahvarõivaste kandjast. Nööbi kujunduse ja teostuse autor on Silver Roostik, kes voolis Ruhnu mustast tammest välja stiilse disainiga ehtenööbi, mida kaunistavad tunnustuse saanute hõbedased initsiaalid ja mis saavad viimase läike hülgerasvaga.