Tänavu möödus 25 aastat valitsuse 13. märtsi 2001. aasta korraldusest, millega asutati Eesti geenivaramu. Pildil juubelit tähistav 1,80-eurose nimiväärtusega Omniva postmark.
Päevatoimetaja
Vabariigi Valitsus kinnitas määruse, millega lisatakse tervise infosüsteemi geneetiline andmestik. See on vajalik samm, et uue seaduse alusel saaks hakata geeniandmeid tervishoius kasutama.
„Geenidoonorite panus Eesti teaduse arengusse on olnud hindamatu ning nüüd avaneb võimalus, et teadlaste loodud uued teadmised geenidest saaksid toetada ka haiguste nutikamat ennetust ja ravi. Uuendatud õigusraamistik ja arendatud tehnilised lahendused loovad eelduse innovaatiliste teenuste rakendamiseks ning võimaldavad kulude kokkuhoidu, kuna võetakse kasutusse juba loodud geeniandmed. See on rahvusvaheliselt unikaalne saavutus,“ märkis Eesti geenivaramu juht Lili Milani.
Eesti geenivaramuga on liitunud üle 210 000 geenidoonori. Terviseportaal on üks Eesti enim kasutatud riiklikke e-teenuseid. Keskmiselt külastatakse terviseportaali ühes kuus 1,45 miljonit korda. Inimgeeniuuringute seadus ja selle rakendamisega seotud määrused jõustuvad 1. aprillil 2026.
„Eesti on kogu maailmas haruldases olukorras: meil on suur geenivaramu ja samal ajal toimiv ning turvaline tervise infosüsteem. Ka selge õigusraamistik on selleks nüüd olemas, hiljuti kuulutas Vabariigi President välja inimgeeniuuringute seaduse. Seega on meil võimalus panna geeniandmed praktikas inimeste tervise heaks tööle,” ütles sotsiaalminister Karmen Joller.
Määrusega kehtestatakse reeglid geenivaramu andmete viimiseks tervise infosüsteemi. Üle kantud andmeid töödeldakse tervise infosüsteemi turvalises eraldatud keskkonnas, millest algandmeid välja ei anta.
Andmed edastatakse turvaliselt ning alles pärast seda, kui inimene on esitanud Terviseportaalis vastava tahteavalduse. Tahteavalduse esitamine muutub inimestele võimalikuks siis, kui nad kuuluvad Tervisekassa teenuse sihtrühma ning sellest teavitatakse neid eraldi.
Esimene geeniandmeid kasutav teenus keskendub rinnavähile. 2026. aasta aprillis valmiv teostatavusuuringu lõpparuanne on aluseks, et Tervisekassa saaks veel sel aastal käivitada üleriigilise polügeensel riskiskooril põhineva rinnavähi sõeluuringu.
Personaalseid geeniriske arvestav lähenemine võimaldab kaasata 40- aastaseid naisi, keda tavapärasele sõeluuringule kutsutaks alles 10 aasta pärast. Keskmisest oluliselt kõrgema riskiga naiste tervise varasem jälgimine aitab avastada vähi võimalikult varajases staadiumis. Hinnanguliselt võimaldab see ära hoida 15 surmajuhtu iga 10 000 kaasatud naise kohta.
Edaspidi lisandub näiteks farmakogeneetika teenus, mis aitab arstil valida patsiendile sobivaima ravimi ja annuse.
Määrus loob aluse ka isikupärastatud teavitusteks, võimaldades näiteks saata meeldetuletusi sõeluuringule tulemiseks.