Tervise nõuanne
Südameapteegi proviisor Gerda Nelis ja Meliva Kaarli hambaarst Joanna Pukk
Majanduslik ebakindlus ei mõjuta ainult inimeste rahakotti, vaid ka tervist – hambaarstid näevad üha sagedamini, kuidas rahapuuduse tõttu lükatakse hambaravi edasi või jäetakse sootuks pooleli. Eksperdid annavad nõu, kuidas suutervise eest hoolitseda.
“Kui majanduslikult on keerulisemad ajad, siis jäävad ka hambaravi graafikud hõredamaks,” nentis Meliva Kaarli hambaarst Joanna Pukk. Tema sõnul on märgata trendi, kus inimesed ütlevad hambaravi aegadest ära ka kalendrikuu lõpus, samuti käidi hambaarsti juures vähem detsembris ja näiteks septembris, kus kulutused jõulukinkidele või lastele söövad pere eelarve ära.
Eestimaalastel on võimalik kasutada riiklikku hambaravi hüvitist 60 eurot kalendriaasta kohta, millest omaosaluse moodustab 50%. Dr Puki sõnul on riiklik toetus küllaltki väike ning sellega saab enamasti vaid korda ühe probleemse hamba või eemaldada hambakivi, ning patsient peab maksma ise umbes poole kogusummast, mis käib paljude jaoks üle jõu. „See omakorda viib inimese enesehinnangu langusele ning mureni, et hambad ei saagi korda, kuna olukord on kehv ja finantsilisi vahendeid napib,” rääkis dr Pukk, rõhutades, et hea suutervis algab igapäevasest ja korrektsest suuhooldusest.
Korrektne suuhooldus aitab suutervise probleeme ennetada
Südameapteegi proviisor Gerda Nelis lausus, et korrektne suuhooldus aitab paljusid suutervise probleeme ennetada. “Hambaid tuleks harjata kaks korda päevas, hommikul ja õhtul, kasutades pehmete harjastega hambaharja kogu hambapinna ulatuses. Elektriline hambahari sobib eriti hästi neile, kellel on raskusi õige nurga hoidmisega või kellel esineb igemepõletikku, kuna see tagab ühtlase ja tõhusa puhastuse. Kui hambaemail on tundlik või kulunud, on väga oluline valida ainult pehmete harjastega hambahari, et vältida emaili edasist kahjustumist ja igemete ärritust,” tõi apteeker välja.
Nelise sõnul ei sobi üks ja sama hambapasta kõigile ning valik tuleks teha vastavalt suu seisundile. „Igapäevaseks kasutamiseks sobib enamikele inimestele fluoriidiga hambapasta – see aitab tugevdada hambaemaili ja ennetada kaariese teket. Kui hambaemail on tundlik või kulunud, tuleks eelistada spetsiaalseid tundlikele hammastele mõeldud hambapastasid, mis vähendavad valu ja kaitsevad emaili edasise kulumise eest,“ selgitas proviisor.
Ka hambaniiti tuleks kasutada iga päev, eelistatult enne hammaste harjamist, et eemaldada hammaste vahele kogunenud katt ja toidujäägid. “Kui hambavahed on suuremad või hambakaariese riskiga, on tõhusam kasutada hambavaheharjakesi. Need puhastavad hammaste vahed põhjalikumalt, vähendades igemepõletiku riski ja takistades bakterite kuhjumist,” lisas Nelis.
Ta sõnas, et suuloputusvedelikku tuleks kasutada lisahooldusena, mitte harjamise asendajana. “Parim on vedelikku kasutada enne hammaste harjamist – see aitab vähendada suus olevate bakterite hulka ja kaitsta hambaid ning igemeid. Suuloputus on eriti soovitatav inimestele, kellel esineb igemeprobleeme, tihedad hambavahed või suu kuivus. Kuiva suu korral aitab vedelik vähendada bakterite vohamist ja hoida suu tervena,” kirjeldas Südameapteegi proviisor.
Nelis tõi välja, et mõningate ravimite tarvitamine võib suu kuivaks muuta, mis omakorda suurendab ka hambahaiguste riski. „Näiteks vererõhuravimid, antidepressandid ja diureetikumid võivad vähendada sülje hulka. Kuna sülg kaitseb hambaid ja neutraliseerib happeid võib suu kuivus suutervist kahjustada. Kuiva suu korral aitab suuloputusvedelik vähendada bakterite vohamist ja hoida suu tervena.”
Kehv suutervis võib mõjutada ka teisi organeid
Meliva Kaarli hambaarst dr Pukk pani kõigile südamele, et hambaravi ja suuhooldus on võtmetähtsusega inimese heaolus ja tervises. “Ravimata kaaries võib areneda hambasäsipõletikuks ehk pulpiidiks, mis põhjustab tugevat valu ning vajab kallist juureravi – ühe hamba ravi võib maksta kuni tuhat eurot. Kui ravi jääb tegemata, levib põletik juuretipu piirkonda, võib tekkida mädakolle ja näoturse ning sageli lõpeb olukord hamba eemaldamisega.”
Kuna suuõõs on seedetrakti algusosa, võib sealse mikrobioomi tasakaalutus kahjustada ka teisi organeid. Mõningad suuhaigused soodustavad südame-veresoonkonna haiguste tekke riski ja süvenemist. Samuti võivad need soodustada hingamisteede haiguste, näiteks astma ja pneumoonia süvenemist. Parodontiit võib süvendada diabeedi kulgu ja ka vastupidi. “Samuti võivad ravimata suuõõne haigused mõjutada ka vaimset tervist – põhjustada ärevust, depressiooni. Depressioon võib ka olla hoopis põhjuseks, miks pole motivatsiooni oma suutervise eest hoolt kanda,” nentis arst.
Dr Puki sõnul peaks terve suuõõnega patsient käima hambaarsti juures kontrollis üks kord aastas. Lapsed, kellel on piimahammastes augud, peaksid peale ravi lõpetamist käima vähemalt kaks korda aastas kontrollis. Sama reegel käib enamasti ka täiskasvanute kohta. “Enda suutervise eest hoolitsemine on igaühe enda kätes ja lihtsaim viis ennetada suuri ja kulukaid probleeme tulevikus,” ütles dr Pukk lõpetuseks.
Allikas: Optimist Public