Arsti nõuanne
Soolevähi test. Foto: Külauudised
59-aastane Siiri* osales käesoleva aasta veebruaris esimest korda jämesoolevähi riiklikul sõeluuringul, millega tehtud peitveretest osutus positiivseks. Sellele järgnenud koloskoopial avastati Siiril väga väike pahaloomuline kasvaja, mis protseduuri käigus kohe eemaldati ning sellega ravi piirduski.
Siiri on ehtne näide, kuidas sõeluuring ja lihtne testimine päästab elusid. ”Sain sõeluuringu kutse sel aastal esimest korda. Kuna olen ise meditsiiniharidusega, siis mõistan sõeluuringu olulisust ning kui riik selle jaoks juba raha eraldab, siis leian, et tuleb ka minna,” sõnas Siiri. Kui peitveretesti tulemus, mida sõeluuringul jämesoolevähi esmaseks testimiseks kasutatakse, oli positiivne, ehmatas Siiri väga. Samas ta teadis, et test võib olla positiivne erinevatel põhjustel ning säilis lootus, et ehk pole siiski tegemist vähiga.
“Kui pärast positiivset tulemust sattusin dr Seire vastuvõtule, tuli koloskoopia käigus välja, et mul oli jämesooles väga väike pahaloomuline kasvaja. Jämesoolevähk oli nii pisike, et kui poleks nii head uuringuaparaati olnud, siis ma ei teagi, kas seda oleks leitud. Mina olengi ehtne näide sellest, et soolevähi sõeluuring annab tulemusi, on väga oluline ja päästab palju elusid,” lausus naine.
Kuna jämesoolevähi ja testimise ümber ringleb mitmeid tabuteemasid, mõistab Siiri ka neid, kes hirmu pärast testima ei lähe. “Mõistan seda tunnet, et inimestel võib olla hirm testimise ees ja see on põhjus, miks uuringutele ei minda. Ka mul on tekkinud mõte, et tahaks olla see jaanalind, kes peidab pea liiva alla, sest mul pole ju sümptomeid ning äkki pole siis vaja ka testida. Teisalt, kui mitte minna, siis on ka ärevuse tunne, et äkki mul on midagi viga ja peaks kontrollima. Mõistuse hääl on siinkohal ikkagi olulisem. Tuleb ära teha,” soovitas Siiri kindlasti uuringutest osa võtta.
Soolevähk võib kulgeda ilma sümptomiteta
Siiri raviarsti, Põhja-Eesti Regionaalhaigla üldkirurg dr Indrek Seire sõnul ei ole Siiri juhtum sugugi ainus, mil pealtnäha terve inimene soolevähki haigestub. “Soolevähi puhul ei päde kahjuks väide, et kui pole sümptoome, siis pole ka haigust. Kui soolevähk põhjustab juba sümptome, siis ei pruugi kasvaja olla enam varases staadiumis. Sellisel juhul on haiguse ravi aga pikem, kulukam ja ka täielik paranemine ei pruugi olla nii tõenäoline,“ selgitas dr Seire.
Esimeses staadiumis avastatud vähi puhul on 95% patsientidest 5 aasta pärast elus. Ka kolmandas staadiumis avastatud soolevähi puhul on see näitaja üsna kõrge – 70%. Neljandas staadiumis on elulemus aga vaid 10%. Just seetõttu rõhutab dr Seire, et haiguse varajane avastamine on võtmeküsimus.
Soolevähi osas tuleb testida alates 45. eluaastast
Soolevähi sõeluuring on kahtlemata tänuväärne, kuid dr Seire sõnul on probleemiks asjaolu, et riiklik sõeluuring Eestis hõlmab liiga kitsast vanusevahemikku. Uuringutele võiksid inimesed jõuda palju nooremas eas. Kui eelmisel aastal kutsuti sõeluuringule 60-68-vanuseid inimesi, siis sel aastal oodatakse inimesi alates 58-st ning loodetavasti tuleval aastal juba alates 56-st eluaastast. Dr Seire märkis, et tegelikkuses võiks testimist alustada juba 45-aastaselt ning kui lähisugulastel on esinenud soolevähki, siis juba 40-aastaselt.
Arst hinnangul on ka oluline tõsta inimeste teadlikkust, et neil endal on võimalik kontrolli tulla ka varem ning nad ei pea tingimata ootama sõeluuringu kutset või sümptomite ilmnemist. “Kõige lihtsam, kättesaadavam ja kiirem võimalus jämesoolevähi kontrollimiseks on peitveretest, mida saab teha kodust lahkumata. Tegemist on sama analüüsiga, mida tehakse sõeluuringus ning see on perearsti või SYNLABi kaudu kättesaadav kõigile soovijatele,” ütles Dr Seire.
Pahaloomulised kasvajad saab eemaldada juba esimese uuringu käigus
“Kui peitveretest osutub positiivseks, järgneb sellele sooleuuring ehk koloskoopia, mis teostati ka Siirile. Paljud väikesed ja isegi pahaloomulised kasvajad on varases staadiumis eemaldatavad juba esimese koloskoopia käigus ilma operatsioonita,” rõhutas dr Seire.
Soolevähi riskifaktorid on sarnased nagu paljude teiste haiguste puhul – ülekaal, suitsetamine, alkoholi liigtarbimine ja ebatervislik toitumine. Lisaks neile on oluline osa ka vanusel, perekondlikul eelsoodumusel, põletikulistel soolehaigustel ja geneetilistel sündroomidel.
Kuigi Siiri ei elanud ka enne jämesoolevähi diagnoosi ebatervislikult, on ta teinud nüüd mitmeid samme tervislikuma elu suunas. “Ma pole küll suur lihasööja kunagi olnud, kuid nüüd söön liha veel vähem. Tunnistan, et pole varem liikunud piisavalt, kuid nüüd olen proovinud seda muuta. Oktoobris lähen uuele uuringule, sest olen hetkel veel jälgimise all,” lausus Siiri, lootes, et soolevähk enam tagasi ei tule.
*Patsiendi nimi on anonüümsuse tagamiseks muudetud.
Allikas: Optimist Public