Erihoolekandeteenuste alarahastusele tähelepanu juhtimiseks toimub 25. septembril Tallinnas Toompea lossiplatsil avalik koosolek. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit kutsub Vabariigi Valitsust ja Riigikogu suurendama erihoolekandeteenuste maksumust järgneval eelarveaastal 40% võrra, sest riiklik erahoolekande teenus psüühikahäirega inimestele on hääbumas rahastuse puuduses.
Erihoolekandeteenuste alarahastusele tähelepanu juhtimiseks korraldab liit avaliku koosoleku 25. septembril kell 10:00 Tallinnas Toompea lossiplatsil.
Pressisõnumis öeldakse, et alarahastamise tulemusel on erihoolekande töö tegijad langenud palgavaesusesse, töötavad ülekoormusega, tegevuse jätkamine osutub ettevõtetele võimatuks ja erihoolekannet vajavad inimesed ei saa neile ülivajalikku hoolekannet.
Erihoolekandeteenuseid korraldab ja rahastab riik, kuid riiklik rahastus katab vaid ca 60% teenuste osutamise kuludest – seda kinnitab sotsiaalkindlustusameti poolt koostatud kulumudel. Teenuseosutajad on juba aastaid teinud riigile vabatahtlikku tööd, samas tuues ohvriks teenuse osutamise kodude seisundi ja jätkusuutlikkuse. Võimatuks on kujunemas toidu ja erimenüüde pakkumine ning me ei saa maksta inimväärset palka tegevusjuhendajatele. Hiljutised maksutõusud nagu käibemaksu ja elektrihinna tõus ning automaksu lisandumine on erihoolekande majanduslikult rasket olukorda veelgi halvendanud. Aina raskem on leida inimesi, kes tuleksid tegevusjuhendajana tööle. Kohad on täitmata, töötajad on ülekoormatud, kaadri voolavus on suur.
Kui ei ole tegevusjuhendajaid, kes abivajajate eest hoolt kanda oskaksid ja jaksaksid, ei saa teenust pakkuda. Mõned teenusepakkujad ongi juba tegutsemise lõpetanud, paljud kaaluvad seda.
Eesti Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu sõnul ollakse nüüd seoses elukalliduse tõusuga koos teenuse vajajatega kriisis ja väga suures mures teenuse tuleviku pärast.
Erihoolekandest
Erihoolekandeteenused on mõeldud inimestele, kes ei saa iseseisvalt eluga hakkama, vaid vajavad intellektipuude või psüühilise erivajaduse tõttu tegevusjuhendajate juhendamist, abi ning ka järelevalvet. Tegevusjuhendaja aitab inimesel elada oma kodus, tugi- või erihooldekodus. Sageli puuduvad erihoolekande teenust saavatel lähedased ja paljud vajavad hoolt ööpäevaringselt. Aina rohkem jõuab teenustele väga keerulise käitumisega meie enda Eestimaa noori, autiste, väga suure meditsiinilise abivajadusega inimesi, keda ei saa minutikski üksinda jätta. Eestis kasutab erihoolekandeteenuseid ca 6000 inimest, neist pooled vajavad tuge ööpäevaringselt. Kodudes on teenuse ootel veel umbes 1000 inimest, kelle eest on sunnitud hoolitsema tema lähedased. Need on inimesed, kelle suhtes on otsustatud teenuse osutamise vajadus, kuid teenuse osutamiseks puudub riigi eelarves raha. Paljud hoolduskoormusega inimestest ei saa seetõttu käia tööl ega maksta riigile makse ja muutuvad ajapikku ise abivajajateks. Teenuse puudumisele juhtis oma hiljutises raportis tähelepanu ka riigikontroll.
Erihoolekandeteenused ei ole luksus või valik, vaid hädavajadus ja inimõigus. Kui riik katab vaid osa erihoolekandeteenuse kuludest, jääb vastutus omavalitsustele, peredele ja lõpuks kogu ühiskonnale.
Liidu sõnum on:
1) Erihoolekandeteenuste teenuse maksumus peab suurenema 40%, et hoida ära kriisi teenuste osutamises. Erihoolekandeteenuste hindade sees on nii teenuse osutamise kohtade majandamise kui tegevusjuhendajate palgaraha, hiljemalt 2026. aasta algusest on vaja lisarahastust, et säilitada teenuse osutamise kohad ja suuta maksta arved. Ilma palkasid tõstmata kaotame väljaõppinud tegevusjuhendajad ega suuda täita vabanenud töökohti.
2) Riik peab leidma raha ja ressursid, et kaotada erihoolekandeteenuste aina kasvavad järjekorrad.