Estlager Sõprade Hoovi laval 26. juulil 2025. Foto: Vend Jaan
Päevatoimetaja
XXXIII Viljandi pärimusmuusika festivali teemaks on „Igaühel oma pill“. Sellega seoses ootab festival Eesti muusikutelt ideid ja demosid põhiprogrammi tarbeks. Oma ansambli või sooloidee saab esitada kuni 11. septembrini 2025 (k.a.) festivali kodulehel asuva ankeedi kaudu (link).
Osaleda võivad nii valmis koosseisud kui ka ideed, millel pole veel kindlat koosseisu või demo — põnevamaid neist aitab festival vajadusel ellu kutsuda. Saabunud ettepanekuid hindab festivali programminõukogu, lähtudes seotusest teemaga, ainulaadsusest ja panusest pärimusmuusikasse, samuti vaadatakse soodsa pilguga eesti pärimusmuusika kavadele ja kultuuridevahelistele koostööprojektidele.
Festivali pealik Ando Kiviberg selgitab, kuidas sündis teema „Igaühel oma pill“ ja mida see endas kannab: “Ei pilli pereta toida, /Kannel kaasat ei kasvata.“
Muusika sünniks on tarvis pilli. Pillita pole muusikalist pärimust. Pill on iga moosekandi au ja armastus. Pärimusmuusikas esindavad kindlad instrumendid sageli kindla piirkonna traditsiooni. Nii on kannel näiteks valdavalt läänemeresoome pill, kanuun aga omane Lähis-Ida kultuuridele. Torupill on levinud küll üle kogu Euraasia, kuid selle eripäraseid ja vastavale paikkonnale ainuomaseid tüüpe võib leida palju ja väga põnevalt mitmepalgelisi. Lõõtspilliga sama lugu – meie armas Teppo-tüüpi lõõtsmoonik on ainulaadne, ent tema lähedasi sugulasi mängitakse nii Lõuna-Ameerikas, Euroopas kui meist ida pool. Need on vaid üksikud näited, et ilmestada pärimuspillide rikkalikku maailma.
Pillid on kandnud ka olulist rolli kogukonnas. Pillimees ja tantsumuusika on ikka ja alati olnud iga külapeo nurgakivideks. Hoogsad lood on rahva muusikalise eripära olulisemaid väljendusi. Mis teeb ühe tantsupala või pulmamarsi nii köitvaks ja kaasahaaravaks? Ühekandi pillimeestel on ikka olnud kombeks üksteise köitvamaid mängunõkse jäljendada ja omalt poolt edasi arendada. Nii on ajapikku kujunenud eri paikkondades oma kohalik mängustiil ehk muusikaline emakeel. Kauni ja köitva mängulaadi kujunemislugu saab aga alati alguse pillimehe armastusest oma instrumendi vastu.
Tänapäeval elabki pärimusmuusika traditsioon just paikkondlike omanäoliste mängustiilide toel. Kui kohalik stiil käpas, pole tähtis, mis pillil seda esitada – olgu selleks siis klarnet, saksofon, klaver või hoopistükkis süntesaator.
XXXIII Viljandi pärimusmuusika festival on pühendatud kõigile pillimeestele, nende pillidele ning isikupärasele ja haaravale mängule. Toome kuulajateni põnevaid ja lausa ootamatuid instrumente ning nende mängijaid paljudest paikadest üle kogu maailma. Tõstame pillid pärimusmuusika pjedestaalile! Ja veel – pillimäng on üks parimaid vaimuvirgutusi ning palsamiks haigele hingele. Pillimäng teeb rinna rõõmsaks!
„Mengin nigu taevatitt!“ (Johannes Maaker ehk Torupilli Juss, Emmaste): “Sauna-Jaanil sarvepill, / Sellel mängib …“
XXXIII Viljandi pärimusmuusika festival toimub 23.–26. juulil 2026. Festival on pühendatud pillimeestele ja nende lugudele, tuues lavale põnevaid ja ootamatuid instrumente kogu maailmast.