Tehisaru suudab lahendada keerulisi ülesandeid nii, et lisaks õigele vastusele saab selgitatud ka lahenduskäik. Foto: Joonas Sisask
Päevatoimetaja
Paaril viimase aastaga üha targemaks saanud tehisaru leiab üha rohkem kasutust ka koolides. Kas meil on põhjust karta, et peale kasvav põlvkond jääb tehisarust sõltuvusse ja see tuleb nende endi mõtlemisvõime ning arukuse arvelt?
Tehisaru Tartu AHHAA keskuses. Foto: Joonas Sisask
Pisut vanematel inimestel võib teinekord isegi olla raske mõista, millisel määral on Z põlvkond ehk tänased teismelised ja 20ndates noored tehisaru lahendused omaks võtnud ja see on muutnud ka seda, kuidas käib õppetöö erinevates kooliastmetes.
Tööriistu, mida õpilased kasutada saavad on palju, kuid kõige sagedamini jõutakse universaalsete rakenduste nagu ChatGPT ja Gemini juurde.
“Tähelepanelikult tehisaru trende ja kasutajate käitumismustreid jälgides on võimalik järeldada, milliste funktsioonide järele kõige suurem nõudlus on. Suur osa tehisintellekti võimsusest kulub erineva meelelahutuse peale, kuid tehisarult otsitakse üha enam abi ka praktiliste tegevuste juures, sealhulgas ka koolist antud kodutööde puhul,” kirjeldas Samsung Eesti kommunikatsioonijuht Eneken Viks.
Näiteks paljudes uuemates mobiilsetes seadmetes leiduv Gemini AI suhtleb vabalt ka eesti keeles ja sellega võib pidada pikki vestlusi ning arutelu käigus tekkivatele uutele küsimustele järjest vastuseid leida. Samuti on selle abil võimalik teha kokkuvõtteid pikkadest tekstidest, selgitada välja keerulisi teadusmõisteid või lihtsalt otsida ideid erinevate teadus- või loomeprojektide jaoks.
“Võid võtta koolitunnis käsitsi paberile kirjutatud matemaatilise ülesande, suunata telefoni kaamera selle poole ja lasta see tehisaru poolt ära lahendada. Lisaks vastusele, pakub see sulle ka lahenduskäigu ja vajadusel veel täiendavaid selgitusi,” tõi Viks ühe tänapäevase tehisaru võimekust ilmestava näite.
Tehisaru suudab lahendada keerulisi ülesandeid nii, et lisaks õigele vastusele saab selgitatud ka lahenduskäik. Foto: Joonas Sisask
Koolitaja: tehisaru teadlik kasutamine aitab potentsiaalseid riske maandada
Tehisintellekti meistriklasse läbi viiv koolitaja Priit Ilomets on seisukohal, et kui anda tehisarule üle liiga suur roll, eriti probleemide lahendamise ja info sünteesimise puhul, võib see nõrgendada inimese kriitilise mõtlemise ja keskendumise võimet.
“Tehisiaru kasutades tasub meeles pidada 10-80-10 põhimõtet: esimene ja viimane 10% jäävad inimese teha. Sinu roll on ülesande sõnastamine, konteksti andmine ja suuna seadmine. Seejärel hiljem kriitiline mõtlemine, AI-le tagasiside andmine parema tulemuse saamiseks, ja tulemi eest vastutuse võtmine,” sõnas Ilomets.
Tehisintellekti on mõistlik kasutada koosloomises sparringupartnerina, mitte automaatvastajana. See hoiab sinu kognitiivsed lihased aktiivsena, tugevdab vastutust oma õppimise eest ja aitab tugevdada usaldust oma võimete vastu. “Vastasel juhul on reaalne oht, et tekib kognitiivne sõltuvus, mis võib tähendab mitte ainult ülesannete, vaid ka kogu mõtlemisprotsessi delegeerimist. Särav ja sujuv tulemus ei tähenda tingimata õppimist. Tõelist arengut saadavad eksimused, kõhklused ja iseseisev mõtlemine,” ütles Ilomets.
Kes soovib end tehisaru õppetöös kasutamise osas rohkem kurssi viia, siis Tartus AHHAA keskuses on kuni oktoobrikuise koolivaheaja lõpuni avatud interaktiivne näitus „Ahhaa, tehisaru=AI!“, kus saab ülevaate tehisaru põnevast saamisloost, olevikust ja tulevikust.
Allikas: Optimist Public
Samal teemal:
