Fotogalerii
Pärnakatega Tartu Ülikooli Botaanikaaias. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Tartu Ülikooli botaanikaaed on Eesti vanim muuseum, mis tegutsenud katkematult 222 aastat, praeguses asukohas aastast 1806.
Neljapäeval külastas Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli rahvas Tartu botaanikaaia Laial tänaval asuvat demonstratsioonaeda Emajõe paremal kaldal, teine osa paikneb Oa tänaval. Bussisõidul Tartusse rääkis õppepäeva korraldanud väärikate ülikooli nõukoja liige Signe Kiri lühidalt Eesti liigitihedaima aia ajaoost, et kohale jõudes saaksid giidid keskenduda esmajoones taimede koosluse tutvustamisele.
Signe Kiri tõi pärnakad Tartu Ülikooli Botaanikaeda. Foto: Urmas Saard / Külauudised
1803. aastal asutatud botaanikaaed on omasuguste hulgas Baltimaade eakaim järjepidevalt tegutsev botaanikaaed. Asutaja oli botaanik Gottfried Albert Germann, ühtlasi ka esimene direktor. Esimestel aastatel asus aed hilisema Vanemuise pargi kohal Tiigi tänaval. Aiale leiti asukoht Tartu linnamüüri nurgal, Ulrica Eleonora bastionil, mis rajati tõenäoliselt venelaste poolt XVIII sajandi teisel või kolmandal aastakümnel. 1943. aastal tabas botaanikaaeda venelaste pommirünnak, millega purustati kasvuhooned ja hukkus ka tollane direktor Teodor Lippmaa. 1969. aastal direktori ametisse nimetatud Hiie Kimmeli ajal ehitati uus palmimaja. Botaanikaiale eraldati 2,5 hektarit maad juurde Tammelinnas Pirni ja Soinaste tänavate ristmiku ääres. 2000-te esimesel kümnendil asutati Tammelinna kompleks ümber Oa tänava poole hektari suurusele alale.
Giidiga Tartu Ülikooli Botaanikaaia troopilise looduse keskel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kahte gruppi jaotatult jäi siinkirjutaja giidiga, kelle nimi on Liis, väga meeldiv ja suurepärase jutustamise oskuse ning hästi ulatuslike teadmistega. Küsimusele, kas aias on ka midagi asutamisaegsetest taimedest, nimetas ta vastuseks Olga lehist, mis olevat arvatavalt oluliselt vanem kui 222 aastat. „Täpse määratluse saamiseks tuleks teha DNA proov, mida seni pole veel tehtud,” ütles giid. Aga meie alustasime ringkäiku 2010. aastal avatud klaasmaja troopilise kliima mõnusas soojuses – tõsi, pea saja protsendiline õhuniiskus polnud siiski eriti nauditav. Põnev oli vaadata lopsakaid taimi ja huvitav kuulata giidi juttu, milles pidevalt vahelduvad liigi nimetused ununesid vaatamata pingsale meelde jätmise soovile kohe juba järgmiste istikute juurde astumisel. Kuid emotsionaalne mälu tervikpildi muljena ei unune. Samuti jäi hästi meelde korvpalli suuruse kookospähkli kätte võtmine.
Kalad Tartu Ülikooli Botaanikaaia basseinis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Elamusena mõjusid veesilmades ujuvad kilpkonnad ja värvilised kalad. Eksootilised linnud puurivõre tagant polnud hästi nähtavad, aga aimdus nende olemasolust troopika vööndis oli samuti loodusteadmisi täiendav.
Kilpkonnad Tartu Ülikooli Botaanikaaia basseinis. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Külastuseks kavandatud tunnike lõppes märkamatult ootamatult. Samale päevale plaanitud külastused linnamuuseumisse, KGB majja ja Pauluse kirikusse ei võimaldanud rohkem botaanikaaias jalutada, aga kindlasti tuleks leida aega rohkem ja sagedamini botaanikaaia külastuseks.