Arvamus
Heili Meibaum ja tema isa Johannes Saard, kes tuli kontserdi lõppedes oma tütart lilledega õnnitlema ja tänama. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Laupäeval oli võimalik viibida mõtterännakul mööda heli- ja luulekeelseid radu peatustega keelel, meelel, armastusel, igaviku lävel ja veel siin ja seal.
Kohe algab kontsert. Foto: Urmas Saard / Külauudised
22. märtsil toimus Viljandi muusikakoolis raamatuaastale pühendatud kontsertmõtisklus “Keelest ja meelest”, millele andis sisu vähendatud koosseisus Meibaumide pereansambel koosseisus Heili (flööt, jutustus, luule), Marta (viiul), Marten (orel, tšello, klaver, laul) ja Mait (klaver). Osalemisest jäi mõjuval põhjusel kõrvale professionaalne viiuldaja Kati. Sarnane kontsert toimus ka eelmisel päeval Tapa Muusika- ja Kunstikoolis ning täna jätkub Oleviste kiriku Maarja kabelis.
Menukale esmakogumikule „verbaliseerunud pisarad” järgnesid “elumõttelõngakera” ja “sõnasööja”
Kannatamatult kontserdi algust oodates võis kava ühelt leheküljelt lugeda nelja esineja kohta olulisemat. Heili Meibaum lõpetas EMTA magistratuuri 1998. aastal barokflöödi erialal. Ta on mänginud paljudes kammerkoosseisudes ja andnud kontserte mitmel pool maailmas. Heili on üle 30 aasta õpetanud flööti ja plokkflööti erinevates muusikakoolides. Samuti on ta Kiili vanamuusikaansambli asutaja ja kunstiline juht. Keskaja ja renessanssmuusikale keskendunud noorteansambliga on viimse paarikümne aasta jooksul antud üle 700 kontserdi nii kodu- kui välismaal ning salvestatud kolm CD plaati. Helikunsti kõrval tegeleb Heili viimastel aastatel innukalt kirjutamisega. Menukale esmakogumikule „verbaliseerunud pisarad” (2021) järgnesid “elumõttelõngakera” (2022) ja “sõnasööja” (2023). Raamatute illustratsiooniks on fragmendid muusikust abikaasa Mati maalidest ja söejoonistustest.
Marta Meibaum (2010) alustas viiuliõpinguid kolmeaastaselt oma suure õe Kati juhendamisel. Kooliteed alustas ta Tallinna Muusikakoolis, praegu õpib MUBA-s. Ta on võitnud auhinnalisi kohti mitmel konkursil. Kiili vanamuusikaansambli koosseisus on Marta osalenud paljudel kontsertidel Eestis ja välisreisidel. Samuti on ta osalenud paljude Marten Meibaumi heliteoste esmaettekannetel.
Meibaumide pereansambel Viljandi muusikakooli saali laval.
Foto: Urmas Saard / Külauudised
Marten Meibaum (1998) on multi-instrumentalist ja helilooja. Lõpetanud tšello erialal Tallinna Muusikakeskkooli, õppis Manchesteris Põhja-Inglise Kuninglikus Muusika kolledžis ning lõpetas magistriõpingud EMTA-s. Lisaks klassikalise muusika viljelemisele on Marten mänginud festivalil Jazzkaar ning esitanud EMTA puhkpilliorkestriga Fr. Gulda tšellokontserti. Heliloojana debüteeris autorikontserdiga „Psalmid” 2024. aastal Tallinna Metodisti kirikus.
Mait Meibaum lõpetas EMTA magistratuuri pianistina 1998. aastal. Ta on töötanud üle paarikümne aasta klaveriõpetajana erinevates muusikakoolides. Lisaks mängimisele tunneb Mait suurepäraselt klaverite hingeelu ja on täiendanud oma oskusi klaveritehnikuna nii Saksamaal kui Jaapanis. Viimasel aastakümnel on avaldunud kirg maalimise vastu, mis jõudnud ka näitusteni.
Enne kontserti. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Viljandi muusikakoolis algas kontsert Marten Meibaumi oreliimprovisatsiooniga. Oreli vaikimise järel oli kuulda rõdu trepilt laskuvaid sõnu. Söandamata selja taha piiluda võis ilma selletagi kuulda Heili Meibaumi sõnaseadeid. Meeli lummavast kuulmisest virgusin taasnägemisse siis, kui Heili astus lavale. Kõik kuuldud sõnad haarasid mõttes kaasa minema. Mõned hetked jäid aga eriti meelde. Meenub, et rahvas saab alguse Raamatust ja rahvas võib lõppeda ilma Raamatuta. Tähtis on mõista, et keel ja meel on teineteisega lahutamatult seotud. Rõhutatult oluline on nende mõlema puhtus: puhas keel ja puhas meel.
läbi imbunud Piibli väljenditest
Viide Raamatule meenutas hiljuti loetud artiklit Õpetajate lehes. Arvamusloos „Madalkultuuri mõrud viljad” kirjutas Heili Meibaum muuhulgas: „Aga mida rääkida noortest, kui isegi president väidab laulupeo kõnes end tsiteerivat Jakob Hurta fraasiga „inimene ei ela üksnes leivast“? Ja sõnasepp jätkas samas kriitilise meelega arutlemist: „Hurt kui kirikuõpetaja võis loomulikult oma tekstides seda lauset ohtralt kasutada, aga mõistagi oli tema jutt läbi imbunud Piibli väljenditest. Sama hästi võiks kuulsat küsimust „olla või mitte olla“ nimetada naabri-Antsult pärinevaks vms. Teadlikkuse puudumine on ikka kehv küll.”
Viljandi muusikakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kontsertosas läks väga sügavale hinge Raivo Kõrgemägi „See väike maa”, mille sõnad on loonud Leelo Tungal. Kaheksast muusikapalast koosneva kontserdi lõpetati lauluga „Hoia, Jumal, Eestit”, autor Juhan Aavik.
Ootuspäraselt tänati Heilit rohkete lilledega, iseäranis seepärast, et käesoleva nädala keskel täitus tema elus järgmine aastaring, mis on sarnaselt paljude eelnevate aastatega elatud erakordselt viljakalt.
Samal teemal:
HEILI MEIBAUMI „SÕNASÖÖJA” ESITLUS TALLINNA KESKRAAMATUKOGUS