Lipuheiskamine Sindi koduõuel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Pühapäeval, 2. veebruaril, Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval heiskavad Eesti lipu kõik riigi- ja omavalistusasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Eesti lipu võivad heisata kõik teisedki. Lipp heisatakse hiljemalt kell kaheksa hommikul ja langetatakse päikeseloojangul.
Rahuleping Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel sõlmiti pärast keerulisi läbirääkimisi 2. veebruaril 1920 Tartus. Leping lõpetas ligi poolteist aastat kestnud Vabadussõja ja oli esimeseks suureks saavutuseks noore Eesti riigi välissuhtluses. Leping määras ära Eesti idapiiri ning selles tunnustas Nõukogude Venemaa igaveseks ajaks Eesti Vabariigi iseseisvust. Samuti avas see Eestile tee rahvusvahelisele tunnustamisele iseseisva riigina. Lepingu ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.
Ajaloolise Tartu rahulepingu tähtsust Eesti riigile väljendavad hästi Jaan Poska poolt lausutud sõnad: „Tänane päev on Eestile tema ajaloos 700 aasta kestel kõige tähtsam, sest täna esimest korda määrab Eesti ise lõplikult oma rahva tulevase saatuse.“
Tartu rahuleping oli kaasaegsetele eelkõige rahu leping, mis lõpetas I maailmasõja puhkemisest alates kestnud ohvritoomise. Leping viis 3. jaanuaril 1920 jõustunud relvarahu uude olukorda, kus relvade alla kutsutud mehed said lõpuks koju. Eesti delegatsiooni sekretäri William Tomingase mälestustest teame, kuidas Tartu rahulepingu delegatsiooni Tallinnas pidulikult vastu võeti. Paljud, kes olid tänavatele tervitama tulnud, võtsid rahulepingu sõlmijate ees vaatamata talvekülmale mütsi maha.
Samal teemal:
