Video ja fotod
Sirje Jaanoja ja Kutsetunnistus ning tema suurepärased neljajalgsed sõbrad Bella ja Nora. Foto erakogust
Urmas Saard, reporter
Sirje Jaanoja ütleb, et koertele massaaži tegemine on tema kirg, mis paneb silmad särama. See on äge ja põnev ning annab võimaluse tegeleda millegi erilisega.
Röövliaugu massöör. Video: Urmas Saard / Külauudised
Nora on viiekuune kutsikas, kes tuli mulle kodumaja juurde vastu, et teha ühiselt lühike autosõit tema koju, Röövliaugule. Roolis istus perenaine Sirje. Esimene kohtumine Noraga, vastastikune tutvumine ja tervitamine oli lõputu rõõm. Lõbusad haugatamised tagaistmel kinnitasid, et kokku on saanud hästi meeldiv seltskond.
Sirjet tean juba veidi kaugemast ajast, kui suurte kogemustega massöör Maaja palus mind loovutada oma turi ja selg üheks tunniks Sirje kätte, kes soovis viimistleda koolis õpitud ja harjutatud massaaživõtteid. Järgmisel kohtumisel usaldasin Sirje kätte oma Arnoldi, et näha, kuidas silitada oskuslikult kassi paksu karva, mudida tema turja, selga, saba, käppasid. Nüüd tekkis siiras huvi koera masseerimise vastu.
Olles küll spetsialiseerunud koerte massaažile, mainib elukestvalt õpihimuline naine, et õppis ka hobust ja inimest masseerima
Sirje õppis tunamullu jaanuarist septembri lõpuni pealinnas Eesti Massaaži- ja Teraapiakoolis loomamassööriks. „Osa tunde veetsin Tartus Eesti Maaülikoolis, kus oleksin tahtnud rohkemgi olla,” rääkis viiekümnendates naine, kes on otsustanud mõned aastad tagasi oluliselt oma elukutset muuta. Varem töötas ta 17 aastat lasteaias õpetaja abina, aga on teinud muidki töid. Olles küll spetsialiseerunud koerte massaažile, mainib elukestvalt õpihimuline naine, et õppis ka hobust ja inimest masseerima. Jutuga hobusteni jõudes pöördusime parajasti teeotsale, mille lõpust paistis Röövliotsa häärber ja kuhu olimegi teel. „Ohoh, kes need sealt tulevad?” Nüüd märkasin minagi kaugusest lähenemas kolme ratsut. Sirje sättis auto võimalikult teeperve servale ja jäi seisma. Esimene hobune oli auto suhtes veidi pelglik, aga ratsanik tuli ohjade hoidmisega oskuslikult toime. Huviga pilku hobustel hoides mainis Sirje, et ka tema vanaisal oli hobune tallis. „Musta värvi, aga nime enam ei mäleta.” Võibolla siis hiljem meenub.
„Meil oli suur ja kokkuhoidev õppijate grupp. Ma olen endale väga tänulik, et võtsin selle väljakutse vastu,” jätkas Sirje vestlust tasasel ja ettevaatlikul sõidul mööda ülilibedat teed. „Õppisin tundma loomade anatoomiat, hingeelu, füsioloogiat ja patoloogiat. Võtsime läbi enamlevinud haigused, looma seisundi hindamise. Õppisime lihaseid ladina keeles nimetama. Oli raske, aga põnev õpiaasta,” tunnistas Sirje. „Käisin ka koerte esmaabi koolitusel.”
Röövliaugu. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Kauni nikerdusega asukoha silt andis teada kohalejõudmisest. Auto peatus mõtteliselt väravas. Mõtteliselt seepärast, et elamine pole aiaga tarastatud.
Enne autost väljumist kuulsin, et Sirje käib oma kutsikaga, kes vahepeal sõidu ajal üsna vaguraks jäänud, aga koju jõudes uuesti elavnes, kutsikakoolis ja võimlemistrennis. Veel sooviks ta Noraga kuulekustrenni minna. „Armastan ja hoolin loomadest heatahtlikult ning vastutustundlikult. Arvestan nende liigiomasest käitumisest tulenevate erinevuste ja loomade heaoluga.”
Maja ust avades olin ette hoiatatud ja kujutasin vaimusilmas ette, kes mulle vastu tuleb. Bellale on antud elada juba jumalatosina jagu aastaid. Ta on sõbralik ja uudishimulik. Nuusutas kohe kellega tegemist ja surus tervituseks oma koonu jõuliselt vastu kõhtu. Tema puudutused on tugevad ja mul oli kohati tegu kahel jalal vertikaalis püsimisega. Silitasin ja tegin mõned masseerivad pigistused kõrvade vahel. „Bella ongi see koer, kes mind pidevalt õppima suunas,” selgitas Sirje. „Soovis koguaeg massaaži. Aga ma ei teadnud, kas teen õigesti. Siis avastasingi Facebookis koolituse. Teadsin, et massaažis on ka vastunäidustusi.”
Puudutused on koera loomulik vajadus. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Nüüd saab Nora peal kõik läbi teha. „Neljakuuselt oli hea kutsika masseerimise harjutustega alustada. Puudutused on koera loomulik vajadus. Tugevdab turvatunnet ja tasakaalustab looma olemist.”
Täna külastasin mina Nora ja Bella kodu põhjusel, et oma kodus on koer rahulikum ja Sirjel seetõttu hõlpsam demonstreerida vajalikke massaaživõtteid. Sama lugu on kõigi Sirje poole pöördujatega, kes soovivad oma neljajalgsele sõbrale mõnusat ja tervistavat massaaži. „Mitte keegi ei pea kuhugile koera massaažisalongi sõitma, sest nii on koerale kõige parem. Ma tulen ise kohale. Nii on sul tunnikeseks ajaks olemas mõttekaaslane, kellelt nõu küsida. Uurime koos, kuidas teha koer õnnelikuks,” selgitas Sirje ajal kui ma kahte koera üheaegselt püüdsin silitada, kõrvade juurest sügada ja algelisi masseerivaid liigutusi üritasin sooritada. Samas jätkas Sirje, et vajadusel läheb kaasa veterinaari juurde või suunab edasi võimlema. Ta lubab anda väärtuslikku teavet koera kohta, aga ootab ka ise tagasisidet pärast massaaži.
Selle kõige juures on oluline teada ja mitte muretseda, kui peale massaažiseanssi on sinu lemmik loium, vaiksem, unisem, urineerib ja joob vett rohkem
Asjatundliku massaaži käigus kutsutakse organismis esile mitmesugused protsessid, mille tulemusena paraneb nahaalune rasvkude, lihaste ja liigeste verevarustus, liigesliikuvus. Suureneb kahjulike ainete organismist väljutamine, kiireneb lümfiringe ja jääkainete väljutamine. Selle kõige juures on oluline teada ja mitte muretseda, kui peale massaažiseanssi on sinu lemmik loium, vaiksem, unisem, urineerib ja joob vett rohkem. Säärane konditsioon võib Sirje sõnul olla täiesti normaalne isegi veel kuni paar ööpäeva pärast massaaži. „See tuleneb massaažijärgsest suurenenud liiges- ja lihasvalust, mis on tavapärane ka inimeste puhul. Kuid mitte kõik lemmikud ei näita välja sümptomeid ja seegi on täiesti OK,” rääkis minu võõrustaja.
Sirje juhatas külalise tuppa, kus parasjagu ruumi laotada alusvaip põrandale ja vaba liikumispinda nõnda palju, et miski ei segaks koeraga tegelemist. Mõtlesin endamisi, mida saaks iga koeraomanik ise teha, et oma neljajalgse sõbraga head kontakti luua, peremehe (-naise) ja looma vahelist sidet tugevdada?
„Koerale refleksoteraapia tegemine ei asenda küll veterinaari, kuid aitab parendada looma elu kvaliteeti, pikendada eluiga ning võimaldab õnnelikumat, valuvabamat elu,” haaras Sirje küsimusesabast kinni otsekui oleks juba ennetavalt minu mõtteid lugenud. „Refleksopunktid käppadel, kõrvadel ja peal on seotud iga liigesega, lihasega, näärme- ja organiga looma kehas. Õigete punktide mudimine aitab kaasa looma lõõgastumisele ja tasakaalustamisele.”
Kõrvalestasid masseerides vabanevad endorfiinid koera kehasse. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Koera kõrvu tuleb seestpoolt katsuda rahulikult ringjate liigutustega. „Kõrvalestadel on palju närvilõpmeid. Neid masseerides vabanevad endorfiinid koera kehasse. See aitab koeral kergemini lõõgastuda. Sõrmed liiguvad aeglaselt ringjalt kõrvade kinnituskohtadest kõrvalesta servade suunas. Edasi suundub liikumine kõrva tippude poole.
Silmadevahelist ala võib hõõruda suunaga üles-alla lagipea suunas. Pea juurde jõudes masseeritakse oimulihast (musculus temporalis) ja mälurilihast (musculus masseter). Näpuga libistatakse üle hammaste.
Silmadevahelist ala võib hõõruda suunaga üles-alla lagipea suunas. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Äkilise tulekuga ilmus varbväravale täiesti süsimust kiisu. Vajab lausega selgitamist, et piiramaks koerte liiga vaba liikumist ühest ruumist teise-kolmandasse, on osade uksepiitade vahel lisaks uksele ka madalam varbvärav ehitatud. Aga too armas kiisu tuletas mulle kohe meelde päris varajast lapsepõlve, mil ka minu kodus oli just säärase välimusega kass. Olin siis ise päris tilluke, mistõttu mälupildis on ta jäänud minu jaoks meelde ülisuure kassina. Ema rääkis, et kass pakkus mulle pidevat seltsi, eriti siis, kui nutma puhkesin. Kohe olevat kõpsti minu juures lohutamas olnud. Kiisu nimeks oli Neegus. Miks nii, ei tea. Alles hiljem sain teada, et Neegus olevat olnud Etioopia ajaloos vürstiriigi valitseja tiitel. Tagantjärele mõeldes oli ta minu jaoks tõepoolest väga majesteetliku olemise ja liikumisega, iseäranis siis, kui ta saba püstloodis sirgelt üles sirutas.
Minu meenutuse katkestas Sirje, kes lausus vaid kolm nappi sõna: „See on Mustikas!” Pärast viivukest pausi lisas, et kass on Bellaga üheealine – samuti üksteist. Aga sama ootamatult kadus hetkega Mustikas meie vaateväljast nagu oli välja ilmunud. Ilmselt ehmatas ettevalmistamatu kohtumine võõraga. Kuigi teda rohkem pärast hetkelist kohtamist ei näinud, jäi temagi minu silmade ette majesteetlikult uhke olemisega…
Mustikas Sirje kodus. Foto erakogust
Mustikale viivukese au osutamise järel koondus tähelepanu uuesti Norale. Nüüd läks põnevaks, sest silmapaar koondus terasel vaatel sabale. Sirjel olid kenasti ladinakeelsed sõnad suus, kui asus massaaživõtteid järjekorda reastama. „Saba – M. Sacrocaudalis dorsalis medialis – hõõru esmalt soojaks sabaluu juurest. Siis tee kolm ringi päripäeva ja vastupäeva. Kolmandaks venitused nelja erinevasse suunda. Saba ülesse, jalgevahele, ühele küljele, siis teisele küljele.” Kõike seda toimingut, mis minu silme ees keerles ja pöörles ning põrmugi meelde ei jäänud, pakkus Norale vist lõbu täie raha eest. Pidevalt kallutas ja upitas pead saba suunas, mida Sirje käed oskuslikult väänasid või mudisid. „Saba tuleb algusest lõpuni nimetissõrme ja keskmise sõrme vahel läbi pigistada ning hõõruda.”
Töö sabaga. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Edasi kogu tegevust jälgides sain teada, et kuna talvisel ajal on linnas soola maha puistatud, siis tuleb hooldada ka käpapadjandeid. Sirje võttis Nora käpa hoolikalt käte vahele ja näitas oma tegevust, ise selgitusi juurde lisades: „Töötlus käib käpa padjakeste peal kiireid ringikujulisi liigutusi tehes, soojendan käelabaga. Natuke hõõrun, siis leiva murdmine, siis sõrmedega varbad üles-alla. Ja lõpuks kogu kämbla painutamine.”
Hooldada tuleb ka käpapadjandeid. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Masseerida jääb veel kael, õlavööde, esijäsemed, külg, tagajäsemed. „Oluline osa on venitustel, mille õpetuse annan külaskäigul. Peale palpeerimise kasutan ka teisi meeli: kuulan ja vaatan ning kui midagi olulist märkan, annan teada ja oskan ka mujale suunata.”
Soovitav on õpetada koerale külili asendis lebamist. Kehakaalu tuleb hoida normis. Ja et küüned oleks hoolitsetud, muidu muutub kõnnimuster ja on koerale valu tekitav. Sirje lõikab koera küüsi paari nädalaste vahedega.
Vastastikune tänamine ja maiuspala Norale tubliduse eest. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Külastust lõpetades ütles Sirje, et massaaž on justkui legaalne doping, mis muudab organismi aina paremaks ja tugevamaks. „Massööri vaatevinklist oleks ideaalne, kui koer saaks mõnuleda vähemalt korra kuus, isegi siis kui tervisemured ei vaeva. See annab ka omanikule ülevaate, mis on seni muutunud ning kas ja mida teha teisiti, et loomal oleks parem.”
Massaažist puhkamiseks oli Nora võtnud koha otse välisukse ette. Polnud enam tema mure, kuidas ma võiksin välja pääseda. Õnneks käis veel Sirje jõud kutsika vempudest üle…
Samal teemal:
