KUIDAS AMEERIKA ILMATAAT UUTESSE PRESIDENTIDESSE SUHTUB?

Kiviraiduri ametit pidanud suurepärane kunstnik Robert Bräutigam, kes elab Pärnus Raeküla linnaosas, voolis Donald Trumpist tema ametisse nimetamise ajal lumeskulptuuri. Foto autor on Robert Bräutigam

Ain Kallis, Keskkonnaagentuuri peaspetsialist

1949. aastal vastas vastne USA president Harry Truman ametlikule ametisse pühitsemise tseremoonia kutsele: „Kui ilm lubab, loodan kohal olla!”

Iga nelja aasta järel toimuv Ameerika Ühendriikide presidendi inauguratsiooni tseremoonia tekitab peavalu mitmele instantsile. Salateenistus peab näiteks tagama, et ei tuleks lisa senisele 17 atentaadikatsele USA ajaloos (neli edukat!), sünoptikud aga hoiatama taevase kurja eest. Raske on kõigil.

Üheks selle tähtsa päevaga kaasnevaks traditsiooniks on aastaid olnud halb ilm. Nii oli kuni 1933. aastani, kui tseremooniat peeti kevadel, kui ka edaspidi, s.o jaanuaris. Muide, riigi esimesel seitsmel presidendil erilist peamurdmist polnud – nende inauguratsioon toimus siseruumis, alles 1817. aastast sai laiem üldsus näha uue riigipea esimesi samme.

Miks on aga valitud sääraseks peoks südatalvine päev? 1933. aastal tehti USA konstitutsiooni 20. parandus – tseremoonia viidi üle 4. märtsilt 20. jaanuarile. Üheks põhjuseks oli see, et vastne riigipea saaks varem tööpostile asuda. Teiseks loodeti vähemalt vihmast lahti saada, samuti arvati uus kuupäev olevat vähem tormine.

Ka ilmataat tegi pealinna kliimas muudatusi. Seda sai esimesena tunda Franklin D. Roosevelt. Pidustuste päeval 1937. aasta jaanuaris sadas maha rekordiline paduvihm – 45 mm, mis on mõne meie kuusummaga võrreldav (keskpäeval 18 mm). Lombid jäätusid. „Kui nemad (pealtvaatajad) kannatavad seista, kannatan ka mina”, teatas Roosevelt. Saatuse iroonia: selle aasta 4. märtsil oli sooja 21 °C, paistis päike.

Klimatoloogide arvutuste kohaselt jäi uuel tähtsal kuupäeval vihma nagu vähemaks, samas sagenesid pakased. Paar näidet. Ronald Reagani teise inauguratsiooni ajal 1985. aastal mõõdeti pealinnas 20. jaanuari keskpäeval õhukülmaks -14 °C, tuulekülmaks (wind chill) arvutati isegi üle -25 kraadi. Kui ametisse astumist oleks tähistatud „vana kalendri“ järgi, oleks õhutemperatuur kõikunud +3 ja +7 °C vahel. John F. Kennedy oleks aga saanud tunde paradeerida mitte paksus lumes -6 °C juures vinge tuule käes (tuulekülm  -14 kraadi), vaid mõnusa suvisema +20 °C juures!             

Ilmad kui ended

Paljud jälgivad suure hoolega inauguratsiooni päeva ilma, lootes sellest näha vastse presidendi ametiaja õnnestumise ennet. Mõned näited ajaloost. Abraham Lincolni teise ametiaja algustseremoonia kulges jubeda ilmaga: kaks päeva sadas lakkamatult vihma, paraad kulges paksus poris. Märtsikuu kohta oli ilm külm ja tuul vinge. Kuu aja pärast oli ta mõrvatud!

USA ajaloo noorima presidendi John F. Kennedy inauguratsiooni eelsel ööl tuli maha 20 cm lumevaip. Tühistati vastuvõtte, tähtsad külalised ei suutnud lennukitega pealinna jõuda. Tseremoonia ajal lõppes sadu, kuid külmenes. Kolmetunnise paraadi lõpuks jäi kohale esialgseist sadadest tuhandeist lõdisevaist inimestest vaid Kennedy pere liikmed. JFK sai riigitüüril olla vaid alla kolme aasta.

Vahel ei oota ilmataat ära inimeste tegusid ning katkestab varakult ebasoosingus olevate tegelaste tegemisi. Nii lõppes traagiliselt 1841. aastal tseremoonia William Henry Harrisonile. Endise sõdurina keeldus 68-aastane vastne president kasutamast kinnist sõidukit. Ta luges oma tunni ja 40 minuti pikkuse (rekord!) kõne maha palja päi, ilma mantli ja kinnasteta külma vinge tuule käes. Mõne päeva pärast jäi ta kopsupõletikuga voodisse ning kuu aja pärast heitis hinge (ametis oldud aja rekord!).

Halvasti lõppes ka 12 aastat hiljem Franklin Pierce’i ametisse astumine. Vihma ja lörtsi käes sai külma lahkuva presidendi Millard Fillmore’i proua ning suri paarikümne päeva möödudes.

Kõige lühema, vaid kuus minutit kestnud tseremooniaga Valges Majas, pääses võimule, neljandat (ja viimast korda USA ajaloos) Franklin Delano Roosevelt. Oli 1945. aasta, sõjaaeg ning president oli juba raskelt haige.

Ilm mõjutab kogu pidustuste aega, mitte vaid ametisse vannutamist ja paraadi. Ulysses S. Granti teine inauguratsioon 1873. aastal sattus rekordiliselt külmale märtsipäevale. Tema pika kõne ajal oli ilm sedavõrd jõle, et külmast (õhk -9 ºC, tuulekülm -20° ümber) kanged sineliteta auvalves seisnud West Pointi kadetid kukkusid teadvusetult maha. Vahemärkus: alles 1921. aastal kuulis laiem üldsus valjuhääldite kaudu tribüünil räägitavat, seni saadi kehva ilmaga peetud kõnedest aimu vaid ajalehtedest paari päeva pärast! Et pidulik ball peeti kütmata hoones, ei suudetud seal isegi kasukates kaua tantsida.

mis oleks võinud öelda astroloogia-usulised, kui 20. jaanuar oleks langenud kaduneljapäevale

Trumpil vedas vähemalt nädalapäevaga. Kujutage ette, mis oleks võinud öelda astroloogia-usulised, kui 20. jaanuar oleks langenud kaduneljapäevale! Veel üks lisapõhjus FBI-le karta presidendi elu pärast (mõni kuu varem pääses ju presidendikandidaat vaid kõrvavõrd killeri kuulist!).

Kuidas läks varem Joe Bidenil? Tol tähtsal päeval oli Washingtonis sooja 6 °C, tuule kiiruseks mõõdeti puhanguti 12,6 m/s. 

Muide, Donald Trumpi esimene inauguratsioon toimus veidi soojemas õhkkonnas (+9 °C, tibutas küll kerget vihma). Teisel korral oli karta erakordset külma ning kogu tseremoonia peeti Kapitooliumis. Prognoos läks täkkesse: ametlikust ilmateatest saime teada, et keskpäeval oli pealinnas -2,8 °C, ajuti sadas kerget lund, tuulepuhangud aga küündisid 12,5 m/s, tuulekülmaks arvutati -10 kraadi. Viimase näitaja poolest jäi Trump alla vaid Reaganist ja Kennedyst.  

Teadmiseks

Keskmine õhutemperatuur (norm aastaist 1991–2020) USA pealinnas 20. jaanuari keskpäeval on +2,8 °C (keskmine tuulekülm -0,6 °C). Maksimaalne temperatuur  +21,1 °C) on mõõdetud sel kuupäeval 1951. aastal, minimaalne (-18,8 °C ) aga 1985. aastal, seega Ronald Reagani ametisse astumise päeva varahommikul. Sademete rekord pärineb aastast 1937  (Franklin D. Roosevelti inauguratsioon) – 45 mm. Kõige soojem pidulik keskpäev (+12,8 °C) oli Reagani esimese valitsusaja esimestel minutitel aastal 1981. 

Allikas: Keskkonnaagentuur

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Share via
Copy link
Powered by Social Snap