Fotogalerii

Jaak Känd ja Jaak Eamets raamatulugemise õhtute sarjaga „Raamat algab lugejast” Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard
Raamatulugemise õhtute sari „Raamat algab lugejast” jätkus eile õhtupoolikul Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool teema-aasta “Eesti Raamat 500” lainel.
Loomingulises koosseisus “Kaks Jaaku” lugesid küünlavalgel lõikusid Tammsaare, Mikita, Jüssi ja Barbaruse loomingust Jaak Känd ning Jaak Eamets. LP vinüülplaate keerutas DJ Valter Parve.
Õhtut sissejuhatades meenutas kogukonnakeskuse juhataja Piia Karro-Selg mullu novembris toimunud kohtumist sama koosseisuga. Tookord ühineti Põhja- ja Baltimaades samaaegselt raamatu „Virvarebane”, autor Islandi kirjanik Sjón, lugemisega.
Fred Jüssi. Tema mõtted sobivad väga hästi Mikita ja Tammsaare mõtetega kokku
Jaak Känd avaldas soovi lugeda edaspidi iga kuu viimasel esmaspäeval, väljaarvatud veebruaris. „Minu idee oleks võtta lugeda neid autoreid, kellel on parajasti sünnipäev või ümmarguse numbriga tähtpäev. Sellepärast valisime tänasesse päeva Anton Hansen Tammsaare, kellel on 30. jaanuaril sünniaastapäev ja on ka Eesti kirjanduse päev. Valdur Mikital on 28. jaanuaril 55. sünnipäev. Kuna meie linna arstil ja luuletajal Johannes Vares Barbarusel oli 12. jaanuaril 135. sünniaastapäev, siis loen ka tema luuletusi,” rääkis Jaak Känd. „Ja veel üks mees, kes hiljuti lahkus ja kellel võinuks olla 29. jaanuaril 90. sünnipäev – Fred Jüssi. Tema mõtted sobivad väga hästi Mikita ja Tammsaare mõtetega kokku.”
Valter Parve valis plaatidelt muusikat, mille sisuks on loodus, vaikus ja mõtisklused. Esimesena asetas ta plaadimängijale Haldi Välimäe „Raba” ja valis kuulamiseks „Kuu”. Järgmiseks lugemiste vahepalaks laulis ansambel Rajacas „Tuhanded külad”. Kolmandaks kuuldi Artur Rinnet ja lõpupala asendasid linnuhääled, mille lindistus tehtud Läänemaa rannal kella kolme paiku öösel.

Valter Parve raamatulugemise õhtute sarjaga „Raamat algab lugejast” Pärnu kogukonnakeskuses Raeküla Vanakool. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Lugemislaual ootasid ettelugemist A. H. Tammsaare novellid ja jutustused, „Mikita keeleaabits”, Fred Jüssi „Vaikuse maastikud” ja teised raamatud. Mõlemad mehed said lugemiseks sõna võrdselt ära jagatult kuraditosinal korral.
Meeldis ja teritas kogu järgneva osas tähelepanu Tammsaare „Varjundid”. Hämmastas Jüssi „Viljakas mittemidagitegemine”, aga järelemõeldes enam ei üllatanud.
Mõni terasem tahab veel ka hingerahu
Mikita mõtiskluses on maailma kõige ilusam mõistatus vanadus. Ta leiab, et vanadus on justkui tagurpidi-lapsepõlv. „Inimene kujutleb vanadust kõige sagedamini ette kadunud lapepõlvena. Kui inimene on väike, tahab ta saada suureks. Kui inimene saab suureks, tahab ta autot, naist (või meest) ja maja. Mõni terasem tahab veel ka hingerahu. Kui inimene jääb vanaks, tahab ta jälle olla laps. Aga see on ainus, mida ta ei saa. Hingerahu on viimane.”
Sügavmõtteliselt meeldejäävad olid Jaak Eametsa loetud Mikita sõnad tarkusest: „Vanaaja inimene teadis vähe, aga ta sai kõigest aru. Meie teame kohutavalt palju, aga me ei saa enam millestki aru.”
Samal teemal:
EESTI RAAMATU AASTA AVAPÄEV SAAB ALGUSE AASTA KIRJANDUSÕPETAJA VÄLJAKUULUTAMISEGA