Algaval Eesti raamatu aastal – Piiblist Tammsaareni ja sealt edasi…
Fotokollaaž: Urmas Saard / Külauudised
Päevatoimetaja
Tuleva nädala neljapäeval algab eesti raamatu aasta, millega tähistatakse 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest trükisest. Raamatuaasta avatseremoonia toimub Tartus ja sellest võtavad osa nii peaminister Kristen Michal kui valitsuse liikmed.
Veerand tundi enne üheksat tervitab Eesti Kirjandusmuuseumi direktor Piret Voolaid valitsuse liikmeid ja näitab neile kirjandusmuuseumi Kaminasaalis lauda, mille taga toimusid Tartu rahu läbirääkimised ja allkirjastamine. Järgnevalt peab valitsus kirjandusmuuseumis oma istungit ja kabinetinõupidamist.
Raamatu aasta avapäev algab aasta kirjandusõpetaja väljakuulutamisega päikesetõusul [kell 08:36] Toomemäel, Kristjan Jaak Petersoni kuju juures. Päevakavaga jätkatakse Tartu Ülikooli Raamatukogus, sealhulgas avatseremooniaga (kutsetega). Raamatu aasta alguse puhul avab üheks päevaks taas uksed Utoopia Saatkond, nii 2023. aasta kirjandusfestivalilt Prima Vista kui ka Klassikaraadio saatesarjast julge mõtte ja kujutlusvõime kaitseala, mis pakub võimalust unistamiseks ja tulevikunägemusteks, kandes seekord alapealkirja “Eesti raamat 1000”.
Tartu Ülikooli raamatukogu konverentsisaalis kell 13.00 algaval konverentsil “Eesti raamat 500” tutvustavad neljas teemaplokis eesti raamatu lugu nii kirjanikud, tõlkijad kui ka teadlased. Igas plokis räägivad raamatutest kaks esinejat, kelle käsitletav teemadering ulatub piiblist ja nõiasõnadest tänapäevase teaduskirjanduseni välja. Konverentsipäeva juhib Toomas Kiho.
„Mõte lasta kirjasõna ja õpetamisega seotud inimestel rääkida raamatust oma vaatenurga alt tekkis meil eelmisel aastal,“ rääkis konverentsi üks eestvedaja Marianne Tiik. „Koos tollase direktori Krista Aru, meie kogude arenduse osakonna juhataja Kristhel Haagi ning usuteaduskonna õppejõudude Priit Rohtmetsa ja Urmas Nõmmikuga leidsime, et see oleks väärikas auavaldus eesti raamatule tema sünnipäeva-aastal.“
Jaanuarikuise konverentsiga tähistab ülikooli raamatukogu ühtlasi oma kunagise direktori, Eesti rahvusbibliograafia koostamise algataja Friedrich Puksoo päeva, jätkates nii oma aastatepikkust traditsiooni tutvustada avalikkusele raamatute ja raamatukogudega seotud teemasid.
Konverentsi kava
Teemaplokis „Raamatute raamat“ esinevad teoloog Tarmo Toom, „Varakristlik Piibel“ ning
keeleteadlane ja tõlkija Kristiina Ross, „Piiblitõlge ja eesti kirjakeel“.
Teemaplokis „Raamat on raamat“ esinevad kirjanik Tõnu Õnnepalu, „Pühad kirjad ja nõiasõnad“ ning tõlkija ja toimetaja Krista Kaer, „Lootusrikkalt muutuvasse tulevikku“.
Kohvipausile järgnevas teemaplokis „Raamat ja Eesti teadusmõte“ esinevad kirjanik ja teoloog Meelis Friedenthal, „Teadus ja kirjandus – 500 aastat mõtlemist Eesti- ja Liivimaal“ ning
bioloog ja õppejõud Toivo Maimets, „Loodusteaduste eestikeelne raamatutarkus“.
Neljandas teemaplokis „Raamat kui vabadus“ esinevad kirjanik ja tõlkija Maarja Kangro, „Raamatuga pähe!“ ning luuletaja ja nahakunstnik Maarja Undusk, „Raamatu kütkeis“
Viimaks saab sõna ka üllatusesineja.
Konverentsi saab kuulata nii kohapeal kui ka UTTV vahendusel.
Pärast ettekandeid avatakse raamatukogu teisel korrusel näitus „Õpetusest võrsub iva. Eestikeelsest loengukonspektist kõrgkooliõpikuni“.
Õhtul peetakse järelpidu Tartu Kirjanduse Maja kultuuriklubis Salong. Samal ajal tähistatakse raamatuaasta algust paljudes paikades üle Eesti.
Alates 16. sajandist saab jälgida eesti keele ajalugu järjepidevatele kirjalikele allikatele toetudes. Esimene terviklik eestikeelne tekst pärineb Kullamaa käsikirjast (u 1524–1532) ja teateid esimesest eesti keelt sisaldanud trükiväljaandest on aastast 1525, kuid esimene eestikeelne trükis, millest on osi säilinud (11 lehekülge), on 1535 ilmunud S. Wanradti ja J. Koelli katekismus.
Väärib meelespidamist, et 2022. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seaduse, mis tegi 30. jaanuarist eesti kirjanduse päeva ning ühtlasi lipupäeva. Pühade ja tähtpäevade seaduse täiendamise poolt hääletas 70 saadikut. „Tegu on väga ilusa ja rahvusliku seadusega, mis aitab arendada ja propageerida meie kaunist emakeelt,” lausus otsuse vastuvõtmise järel Jaak Juske. „Eesti kirjandus kindlasti väärib oma päeva ja selleks on valitud väga õige päev – kirjanik Anton Hansen Tammsaare sünnikuupäev,“ märkis Juske. „Mida rohkem sinimustvalgeid lehvib, seda uhkem, aga uued lipupäevad tuleb täita ka targa sisuga.”