Suur fotogalerii
Lauljad XV Vaba Rahva Laulu peol Tammemäel. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Urmas Saard, reporter
Laupäeval, 17. augustil toimus Rapla Tammemäe lauluväljakul XV Vaba Rahva Laul, millega tähistati homset Eesti taasiseseisvumise 33. aastapäeva. Külauudiste infoveski toob lugejateni teise jao fotode valikust ja lisab üksikuid märkmeid laulupeost lisaks eilsele uudisele kontserdiks valmistumiselt.
Enam kui tuhande koorilaulja ja solistide esinemisega pidu kestis üle kolme tunni. Päevajuht Veiko Täär meenutas avasõnas hetke, mil me suutsime ennast taaskord iseseisvaks murda. „See on väga tähistamist väärt! Et meil jätkuks seda mälu, südikust ja rõõmu olemaks eestlane. See pisikene keele ja kultuuri killukene siin Läänemere kallastel, mis fenomenaalsel moel jätkuvalt eksisteerib. Ja me jääme püsima. Ka kõik need, kes meile siia tulevad, varem või hiljem nad saavad aru, et see haldjate keel, mida meie räägime, tõstab neidki kuhugile kõrgemale. Täna siia tulles on meiega just laulurõõm. Ja laulurõõm selles keeles, mis meie jaoks maailma ilusaim ja ka maailma lauldavaim. Rõõmustagem siis, et me oleme eestlased ja et meil on ühiselt see keel ja kultuur,” rääkis Täär.
Ülo Kannisto tänab kõiki kes panustasid XV Vaba Rahva Laulu heaks. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Ta jätkas sellega, kui 2012. aastal üks põikpäine ja väga südikas Saaremaa mees otsustas, et see 20. august on nii tähenduslik, et sellel päeval hing kohe heliseb sees ja oleks vaja laulda seda helinat endast välja – seda tunnet. „Selle mehe nimi on Ülo Kannisto [valju ühine hüüe ja plaksutamine]. Esimene Vaba Rahva Laulu nimeline kontsert toimus 2012. aastal Kuressaares ja nüüd 2024. aastal viieteistkümnendat korda. Kujutage ette siis – mõnel aastal isegi kahel korral! Tänu Ülo Kannistole on sellist laulmist tehtud Eesti erinevates paikades lõõmava päikese käes, ladistava vihma käes. Kuid mis pole muutunud, on lauljate, kuulajate, muusikute alati säravad silmad – hoolimata sellest, milline on ilm.”
kas leidub kuskil mees
Täär esitas mõtlema paneva küsimuse: „Täna siin, ei tea, kas leidub kuskil mees, kes tuleb, otsib riistad üles ja kannab edasi seda tõrvikut, näis…?”
Päevajuht jätkas sõnadega liialdamata: „Taas on üle Eesti ja kaugemaltki kogunenud siia sajad, mina ütleksin isegi tuhanded, kümned tuhanded lauljad. Siin nad on[valju ühine hüüe ja pikalt kestev plaksutamine]. Juhatab noor ja energiline Lauri Breede [valju ühine hüüe ja pikalt kestev plaksutamine] ja instrumentaaltoetust jagab higihaljas Urmas Lattikase ansambel. Urmas Lattikasel sünnipäev (17. august).”
Solistidena laval Tõnis Mägi, Silver Lumi, Annika Lumi, Sandra Nurmsalu, Merit Männiste, Märten Männiste, Renate ja Mati Nuude kuube kandev Andri Lobjakas.
Loobumine on olnud ahvatlev nagu õunad siin ja piibliloos
Kümnete raamatute autor ja eesti keele õpetaja Kati Saara Murutar tuli Eesti uuestisünni laulupeole Eesti lipu värvides afromotiividega õlarätiga. „Maalisid ekvatoriaalkunstnikud ekstra Mamale – mulle,” selgitas Murutar, kes tegi lavale astudes pöördumise laulurahvale: „Kallis kaasteeline, mu süda kummardab sinu ees, tänan, et oled jäänud isamaale.” Ta kõneles saladusest, et on muserdavalt mitu korda olnud Eestist ära minemas. „Loobumine on olnud ahvatlev nagu õunad siin ja piibliloos.”
Murutaril on palve ja kurvaks tegev tõdemus: „Palun, õed ja vennad – ärgem tühistagem üksteist selle eest, et võimatutes oludes oma ameteid peeti ja ellu jäädi. Ärgu kasvatagu kuri uut kurja juurde. Liiga tihti on olnud tunne, et mu viit last ja tosinat lapselast ei vajata.
Õpetaja juhtis tähelepanu tõsiasjale, et paradoksaalsel kombel sündisid meie lapsed Eestimaale tänu Tõnis Mägi, Alenderi ja Marju Kuudi võõrsile minekule nõukogude okupatsiooni valusa agoonia ajal. „Kui säde-inimesed ei oleks läinud, oleksin omal nahal ja hingel proovinud, kuidas on olla ulgueestlane. Lapsed oleksid sündinud mujale ja kasvanud kellekski teiseks,” arutles Murutar.
Singeri-masinaga sinimustvalgeid lippe õmblesin
„Tänu sellele, et meie iga žanri muusikud eesotsas Pärdi ja Järvi, Milleri ja Randperega läksid seitsme maa ja mere taha eestlast tutvustama ja seeläbi vabadust tooma, jäin fosforiidisõja ja laulva revolutsiooni päevil Eestisse. Hoopis Singeri-masinaga sinimustvalgeid lippe õmblesin ja mehele läksin.
Need, kes lendasid raudse eesriide tagant vabadusse, näitasid vabale maailmale meid ning meile, et priius on olemas ja koju tulemas. Samal ajal, kui meie ei tohtinud Jeesuse nime lausudagi – pigem vandusime kabatšokki keerutades – kirjutati püha priius võõrsil raamatutesse ja lauludesse.
Murutar usub, et laulvas ajas ja ruumis valitseb rahu ja rahvaste sõprus.
palun ärge minge ära!
Üheksavägise väes hõiskavad inglid ja haldjad koos kõigi meie juurde kogunenud hõimudega: Jumal on üks – paabeli segadus leiab lahenduse.
Armsad sõbrad, kolleegid, õpilased – palun ärge minge ära! Teame ju küll seda talvist hispaaniatesse ihalemist – rännakem ja kogegem, kaugelt paistab paremini. Tulge tagasi – kodu on kodus. Meie jääme – meieta täidaksid tuhanded külad ja talud ju teised hõimud – loodus tühja kohta ei salli.
Meis on alistumatu humala ja vastupidava kassitapu vägi ning tammine- kadakane ilmapuu nõtke sitkus. Oleme metsviinapuu marjadena hapud, aga alistumatud. Saadame laulude ja rändlindudega oma olemise sõnumi otsekui Kuldajastu seemne kõikjale üle Emakese Maa.”
Kogu kõne leiab siit.
Samal teemal:
XV VABA RAHVA LAULU KONTSERDIKS HARJUTAMINE TAMMEMÄEL
ÜLO KANNISTO: TAMMEMÄE LAULUVÄLJAKU LAULULAVA ON VALMIS
VABA RAHVA LAUL – KAS TÕESTI SIIS VIIMAST KORDA?
TULEVAL AASTAL TOIMUB 15. VABA RAHVA LAUL RAPLAS
OOPERIPÄEVADELE JÄRGNES VABA RAHVA LAUL
VABA RAHVA LAUL TEGI RAKVEREST EESTI TAASISESEISVUMISE AASTAPÄEVAL KÕIGE RAHVUSLIKUMA LINNA
KÕIK VABA RAHVA LAULUD SAID VIHMAST HOOLIMATA HAAPSALUS LAULDUD
Üle saja foto Vaba Rahva Laulu peost Pärnu Vallikäärus
