Sindi tervisesportlased. Foto erakogust
Sportlased võivad silmitsi seista erinevate terviseprobleemidega, sõltuvalt nende vanusest ja treeningu intensiivsusest. Nii tipp- kui harrastussportlaseid nõustav SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp selgitab, mida jälgida eri vanuses sportlaste puhul.
SYNLABi laboriarst dr Anneli Raave-Sepp. Foto erakogust
Noorte sportlaste puhul tuleb jälgida luustiku tervist
Kasvava organismi luu- ja lihaskond ning immuunsüsteem on alles välja kujunemas ning seetõttu on laste ja noorte mineraalainete ja vitamiinide vajadus suurem. Samuti kaasnevad kasvamisega sugulise küpsemisega seonduvad hormonaalsed muutused organismis. „Kui eelmainitule lisandub veel keskmisest suurem füüsiline koormus, ei pruugi kasvav organism koormusega toime tulla, millest tulenevalt võivad tekkida erinevad terviseprobleemid,“ lausus dr Raave-Sepp.
Arsti sõnul võib liigne treening mõjutada luude ja lihaste normaalset kasvu ning arengut. Noorsportlastel on sagedased vigastused: luumurrud, nikastused, venitused ja liigeste vigastused, kuna noortel pole lihaste ja luustiku stabiilsus veel täielikult välja arenenud. “Kui mängulisest harrastusest saab lapse kasvades kolm korda nädalas või enama treeningkorraga füüsiline koormus, siis vajab noorsportlase tervis regulaarset jälgimist: liiga intensiivne ja korduv treening võib viia ülekoormusvigastuseni,” tõdes dr Raave-Sepp.
Noorte sportlaste puhul tuleb dr Raave-Sepa hinnangul jälgida kasvu ja kehakaalu dünaamikat, samuti luusiku tervist – seetõttu on oluline kaltsiumi ja D-vitamiini taseme jälgimine, et vältida luustiku probleeme.
Kaltsium kannab olulist rolli nii tugevate luude, hammaste kui ka lihaste töös. Defitsiidile võivad viidata krooniline väsimus, liigeste, luude ja lihaste valulikkus ning lihaskrambid. Viimaseid sümptomeid võib põhjustada ka magneesiumipuudus või kaltsiumi ja magneesiumi omavahelise suhte häirumine. D-vitamiini vajab keha eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse tagamiseks kui ka koordinatsiooniks, lihasjõudluseks ja sooritusvõimeks.
Täiskasvanud kestvussportlasi tabab tihti rauavaegus
Treenivatel täiskasvanutel aitab tervisekontroll enne treeninguid alustades, jätkates neid pärast pikemat pausi, treeningkoormust suurendades või võistlusspordiga tegeledes ennetada ülekoormust ja saavutada seeläbi seatud eesmärke. “Ülekoormus sportimisel ning ebapiisav taastumine võib ka täiskasvanutel kaasa tuua tõsiseid tervisekahjustusi. Harrastusportlastel on sarnaselt tippsportlastega oht, et organismi viimasele piirile viimisel ollakse haigustele vastuvõtlikumad. Kurnavale füüsilisele pingutusele võib järgneda organismi kaitsevõime vähenemine ning seetõttu on näiteks kestvusaladega tegelevatel sportlastel kurnatusega kaasnevate viirusnakkuste vältimine tõsine katsumus,“ lausus SYNLABi laboriarst.
Lisaks kaltsiumile ja D-vitamiinile, on oluline kontrollida ka ferritiini ja hemoglobiini taset. „Üha sagedamini on laborisse saabuvate kestvusalade sportlaste vereproovidest näha madalat hemoglobiini ja ferritiini taset ning lihaste ülekoormusele ja ebapiisavale taastumisele viitavaid näitajaid,“ kirjeldas dr Raave-Sepp. Mitmete näitajate puhul võib kõrvalekalle normist kulgeda pikemat aega ilma sümptomiteta ehk tervisemure ei anna endast füüsiliste sümptomitega varakult märku.
Eakatel on suurem risk südame-veresoonkonnahaigusteks
Tervisesport on ka eakate jaoks ülioluline, sest see aitab säilitada lihasmassi, parandada liigeste liikuvust ja ainevahetust ning vähendada krooniliste haiguste riski. “Regulaarne kehaline aktiivsus võib eakatel parandada südame-veresoonkonna tervist, tugevdada immuunsüsteemi ning aidata hoida stabiilset kehakaalu. Vanusega suureneb luude hõrenemise risk, mis võib viia luumurdude tekkele, eriti, kui treeningutel esineb kukkumisi või liigselt koormavaid harjutusi,” tõi dr Raave-Sepp välja.
Eakate suurem risk südame-veresoonkonnahaiguste, nagu infarkt ja insult tekkeks, võib intensiivse treeningu korral tõsiste tagajärgedeni viia. “Kuigi need haigused saabuvad justkui ootamatult, on nende taga tegelikult enamasti pikaaegne kujunemislugu ja neid saab tervisekontrolliga oma riske teades ning jälgides ka ennetada. Samuti on eakatel suurenenud diabeedi risk, mida peegeldab kõrgenenud veresuhkru tase,” selgitas SYNLABi laboriarst võimalikke ohukohti.
“Tervisliku ja aktiivse eluviisi säilitamine on oluline igas vanuses, kuid see nõuab ka teadlikku ja tasakaalustatud lähenemist nii treeningutele, toitumisele kui ka taastumisele. Oluline on jälgida organismi signaale ning vajadusel võtta puhkepäevi, et vältida ülekoormusvigastusi ja tagada lihaste piisav taastumine,” toonitas dr Raave-Sepp. Ta pani igas vanuses sportlasele südamele: “Regulaarne tervisekontroll aitab tuvastada võimalikke terviseprobleeme varases staadiumis ja kohandada treeningkava vastavalt individuaalsetele vajadustele, et suurendada tervena elatud aastaid ning sportida tervisemuredeta igas vanuses.”
Samal teemal:
ARST SELGITAB: MILLISEID TERVISENÄITAJAID ENNE TREENINGUTEGA ALUSTAMIST KONTROLLIDA?